Alistair Cockburn Tallinnas

Alistair Cockburn Natuke reklaami ka vahele. Eesti progejaid ja projektijuhte tuleb koolitama Alistair Cockburn (häädlus Co-burn, shotilikult, aga muiata võib ikka). Üks väga tänuväärt mees tarkvaraarenduses.

Kuupäevaks on 9. juuli 2007, registreerida saad siin. Detailsemat reklaamteksti võid lugeda siit. Ootusärevus on omal kohal.

Ma tahaks siinkohal rääkida kuidas see kõik alguse sai. Nagu meie blogi usinad lugejad teavad, käisime me Marekiga Taanis JAOO konverentsil, muuhulgas nautisime eriti just Alistairi etteasteid väga. Üks neist oli ametlikum ja teine vähem ametlik, peoeelne pool-meelelahutus. Alistair oli seal hullumeelse kirju mehhiko särgiga ja rääkis agiilsest pagan teab millest. Juhatas peo sisse küll. Pidu sujus iseenesest kenasti. Siin on ka mõned pildid. Igatahes üheks hetkeks oli kohalik koduõlu ja mittekoduõlu toimima hakanud ja eesti poisid päris julgeks läinud. Peo lõpus Marek siis astus Alistairi juurde ja meie koos Hansapanga meestega ta järel. Rääkisime natuke juttu. Muuhulgas ka sellest, et ta võiks paariks päevaks Eestisse tulla ja siin ka oma kogemust jagada. Meil on ju eesrindlik e-riik, kasu võiks olla mõlemapoolne. Tuli välja, et ta on Tallinna asukohast täiesti teadlik ja täiesti nõus sellise huvitava ideega. Esimene variant oleks olnud veebruar, aga me jõudsime koos kiirelt järeldusele, et siinset meeldivat kliimat arvestades on juuli oluliselt parem variant. Lahkusime sõpradena, saime ta visiitkaardi ja ma kirjutasingi talle paar päeva hiljem.

Järgnev, nagu öeldakse, on ajalugu.

Continue reading “Alistair Cockburn Tallinnas”

Targad passid ja halvad inimesed

Viimase aasta jooksul on meie käest läbi käinud mitmete suurte ja väiksemate maailma riikide passe. Kahjuks ei saa ma ühtegi neist riikidest nimepidi nimetada… konfidentsiaalsus, you know. Tulevane Eesti kõrgtehnoloogiline punapass siiski nende hulka ei kuulu, sest meie oma passide arendus usaldati soomlaste osavatesse kätesse. Kõik need passid näevad üsna erinevad välja – mõni punane, enamik sinised, üks paks nagu eesti-soome vestlussõnastik. Kuid neid ühendab üks oluline pisiasi – kõik nad sisaldavad distantsilt loetavat kiipi.

Continue reading “Targad passid ja halvad inimesed”

Milleks kaardid, maksan sõrmega!

Hirmus palav on. Liiv on tulikuum, taevas ei ole ainsatki pilveriba ja päike kõrvetab otse lagipähe. Meres jahutamas käimine on kohustuslik vähemalt iga poole tunni tagant. Külm õlu on kui jumalate jook. Võtan rannakohvikust oma Rocki ja näitan makseterminalile nimetissõrme ette. Kahe sekundiga tuvastatakse sõrmejälg ja terminal prindib välja makse kinnituse.

Kas kõlab liiga hea, et tõsi olla? Jah, paraku on teil õigus. Sõrme maksevahendina ei aktsepteeri seni veel ükski rannakohvik ja ilmselt niipea selles osas ka muutusi tulemas ei ole. Kuid mitte tehnoloogia või potensiaalse kasutajaskonna puudumise tõttu. Sõrmejäljeskänneriga mobiilne makseterminal on täiesti olemas. Masstootmises. Ja ka meil, siinsamas kontoris on mõned eksemplarid, millele meie softi kirjutame.

terminal

Continue reading “Milleks kaardid, maksan sõrmega!”

Virtualiseeritud värk

Selle posti idee algas juba mõnda aega tagasi, kui ma möllasin esimest korda VMwarega ja üritasin endale aru anda, mis toimub. Panin kirja sellise lause:

mul on ubuntu vmware sees, mis saab ip aadressi vmware serverilt, mis ehitab minu läpakasse oma natitud võrgu, mille liiklus läheb minu läpakale, mis saab ip-aadressi wifi ruuterilt, mis saab ip aadressi hotspoti arvutilt, mis saab ip aadressi domeeni serverilt, mis saab …

Kõige hämmastavam oli, et see kõigepealt töötas ja sisu peale mõtlesin ma alles pärast. Effekt on sama mis matrjoskadel, aga mitte tingimata nii, et seespool on väiksem kujuke. Sees võib olla vabalt täpselt sama suur kujuke, kui isegi mitte (teatud omadustelt) suurem.

Continue reading “Virtualiseeritud värk”

Üks viis korda subjektiivne toolitest

Kuna meie tööpäev möödub peamiselt istudes on seda võimaldav töövahend monitori kõrval üks tähtsamaid. Mõeldes tüüpilistele kontoritöötajate seljaprobleemidele otsustasime tervele kontorile tõeliselt mugavad toolid soetada. Et oma tagumik on ikka kehale kõige lähemal tegime enne 60 tooli hankimist väikese testisessiooni. Usaldusväärsema tulemuse saamiseks valisime võimalikult erineva kehaehitusega inimesi, kellest igaüks istus läbi kõik kandideerivad toolid ning andis neile oma hinnangu. Alljärgnev postitus koosnebki peamiselt toimetatud testijate kommentaaridest.

Toolitest

Continue reading “Üks viis korda subjektiivne toolitest”

Me tegelt teeme tööd ka veel

Loodetavasti ei ole nüüd siin muljet jäänud nagu prooviksime digi tehnoloogiablogi feimi endale rabada ja tegeleksime ainult Wiiiitamise ja mobiilidega iTunesi juhtimisega. Mõtleisn, et teen puhkuse ajal teoks ühe ammuse lubaduse ja alustan (esialgu planeeritud) kolmeosalise sarjaga Continuous Integrationist ehk eestikeeli popilt pidevintegratsioonist. Varem olen ma juba seda teemat servast puudutanud, kirjutades WebLogicu scriptimisest aga ma luban, et ma ei korda ennast ;-)

Tõenäoliselt on teist enamik juba lugenud Martin Fowleri klassikut ning teavad enamvähem millest jutt. Minu lähem kokkupuude CIga algas paar kuud tagasi kui ühe vähe mahukama ja pikemajalisema projekti käigus otsustasin asja omal nahal järgi proovida. Selle kliendi projektidega on meil juba ajalooliselt olnud hulgaliselt integreerimispeavalu ning esmane kasu mida ma lootsin CI rakendamisest saada oli oluline kokkuhoid Ibuprofeni, Paramaxi ja teiste analoogiliste tablettide arvelt.

Continue reading “Me tegelt teeme tööd ka veel”

Mobiil = Pult = Anything You Want

Ühel hetkel kui ma aru sain, et telefoni ei mahu kõik sõnumid ära ja et telefoni saab ühendada arvutiga, siis tekkis idee, et maailmas võiks olla programme, mis oskavad telefonidega suhelda. Ma ei hakka üldse rääkima mingitest telefonitootjate poolt kaasa pandud asjandustest, sest siis kostaks taustal pidev imemise lurin. See on omaette teema muidugi üldse, et kuidas on võimalik, et suur telefonitootja, ütleme Nokia või SonyEricsson, suudab läbi aegade ainult kohutavat PC softi teha. Alustades emulaatoritest (Nokia something), mida ma olen WAP-i rakenduste testimiseks kasutanud ja lõpetades selle tränaga, mis telefoniga kaasas oleva CD peal pakutakse. Mis neil inimestel mõttes on, kas nad siis üldse ei kujuta ette, millist tulemust keegi võiks oma telefoni ja arvuti kooslusest tahta?

Continue reading “Mobiil = Pult = Anything You Want”

Wiiiiiiiiiiiii have a small review

Peale pikka ootamist sain oma Wii kätte ja seda nagu enamik Eestis – eelnevalt kinni pannes.

See on minu arust esimene kord, kui Eestis keegi midagi nii väga ootab, et kõik seadmed praktiliselt hetkega maha müüakse. Poed on tänaseks ka pultidest ja mängudest suhteliselt tühjaks ostetud.

Nojah, mõtlesin siis, et kirjutan siis väikese ülevaate.

Update:

Nüüd on ka tööl wii :)

Pro Wii

Continue reading “Wiiiiiiiiiiiii have a small review”

BEAWorld-ilt veel, hilinemisega

Agenda:

  • Ikka veel uus ja palju tõotav: RFID
  • Juba vana nali: SOA
  • Ka kõva sõna: IMS ning SIP

Ikka veel uus ja palju tõotav: RFID
RFID on asi, millest juba aastaid räägitud, pidevalt vihjatud kui millelegi äärmiselt suure potentsiaaliga leiutisele või lahendusele, kuid tegelikkuses siiski veel mitte nii laialt levinud. Jutt on siis väikestest Radio Frequency Identificator-itest, kes veel pole kuulnud. Pisikesed kiibid, mis sisaldavad infot ning mis, kas saadavad seda välja või annavad seda päringu peale. Kiipidega saab erinevaid jubinaid märgistada ning siis mingi süsteemi abil neid trackida või muud sarnast korraldada. Põhimõtteliselt on võimalik nende abil kõike teha. Inimese fantaasial pole ju piire. Siiski on rohkem mõeldud kiibid sellisteks “Big brother” tüüpi tegevusteks nagu näiteks kauba (mis vabalt võib ka inimene olla) jälgimine jms. Näiteks vagunil on RFID tag ja iga kord kui ta sõidab lugeja juurest läbi, tehakse kanne automaatselt mingisse süsteemi. Samuti võiks seda kasutada poes triipkoodi asemel. Kogud kauba korvi sõidad lugeja vahelt läbi ning saad tšeki.

Continue reading “BEAWorld-ilt veel, hilinemisega”