Ajakiri tehnikateadlikule lugejale – vol 2

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, kuidas me saime omajagu naerda ja meelelahutust ajakirja Maatriks auditehnika arvustusest. Lõõpimise ühendamine oma arust füüsika tundmisega tekitas kõigis palju emotsioone, mis viisid selleni, et võimendi voolukaabli polaarsuse pimetest ikkagi toimus ja uskumatutele tehti selgeks, et seal kus vahet ei ole, on vahe olemas. Aga enamasti nii väike, et lihtsa inimese jaoks on see olematu.

Laupäeval saime siis Heiki ja Pauliga kokku ja testisime Heiki kõrvu Kaubamaja hi-fi toas, sest hifiklubi mehed, kelle juures asi algselt plaanitud oli, ei tahtnud ennast näole anda. Meie poolt olid kohal mina, Jaan ja Reio. Seega tehnika oli tundmatu ja tjuunimata. Igatahes testist, Heiki kuulas oma plaati, leidis enda jaoks “õige” voolupistiku asetuse, millele viitame kui “+” ja edasine käis nii, et mina viskasin kulli ja kirja ja vahetasin pistiku polaarsust. Heiki kuulas ja ütles, kas see on tema jaoks + ehk siis “õige” või ei. Tulemused on siin:

1. + | +
2. + | +
3. – | –
4. + | –
5. – | -*

Kommenaarid:

  • 1. – 3. olid kiirelt ja kindla peale öeldud
  • 4. oli valesti peale kõhklust
  • 5. juures tuli rohkem kõhklust ja kuna Heiki soovis kuulata ka v+rdluseks teistpidi asetust ja me seda ka lubasime, siis selle tulemust päris arvestada ei saa. Aga sellega parandas ta ka eelmise vale õigeks
  • Algselt oligi mõte, et 1 katse koosneks kahest kuulamisest, milles on nii + kui -, pole ainult teada, kumb esimesena on. Aga see jäi aja ja valede ruumide pärast ära.

Ebameeldiv on see, et ma ei saa tegelikult mingit järeldust teha. Formaalses mõttes Heiki eksis, samas eksimise katse juures jäi ta oluliselt pikemalt mõtlema ja pani mööda. Pluss siis, et 5 katse puhul ta parandas tulemuse, kui me lubasime tal kuulata juurde ka teistpidi asetust ja siis selle järgi öelda. Samuti formaalselt võttes ei viinud me testi ka piisavalt hoolikalt läbi. Siia võivad kõvad mehed tõenäosust arvutada, aga minumeelest pole asi tõenäosuses, sest kui me tahaks tõenäosust, siis me võiks teha 200 katset ja point tuleks umbes sama palju välja. Nii et kuigi formaalselt ei olnud test korras, siis sisuliselt oli see ikkagi väga muljetavaldav. Mitte küll nii muljetavaldav, et ma tahaks Maatriksi kaanel jobu olla ja käsi laiutada, sest see on ainult üks mitmest väitest. Ega ka mitte nii muljetavaldav, et ma läheks üle maailma foorumitesse tõde nõudma ja Heikit ette lükkama. Aga ikkagi muljetavaldav ja austust tekitav, sest selle veendumuse juures, millega täppiläinud korrad õiged olid, jäin mina uskuma küll, et mees teab, mis mees teeb.

Siia peaks nüüd tulema igasugu disclaimereid teemal, et me ei vastuta, et teie ei kuule vahet ja me ei vastuta, et teie tehnika juures see mängib mingit rolli ja lisaks, et kui te teete sama testi ja see täiega vastu taevast lendab, siis me tahaks teiega vaielda. Me ei hakka kindlasti teile ütlema, mis pidi oma arvuteid või muud tehnikat vooluvõrku panna. Tehku ja öelgu igaüks ise mis heaks arvab, me ei vastuta millegi eest :)

Veel kord, enamuse tehnika juures ei olegi seal vahet, või õigemini, pole võimalik seda vahet kuulda, sest see on ikkagi päris väike vahe. Ja lisaks ka see, et mina oma mitte millelegi pretendeeriva kõrvaga ei suutnud seda vahet kuulda, isegi kui Heiki ütles, mida kuulata. Ja ega meist kolmest polnud kedagi, kes oleks saanud väita, et tema kuulis. Paul räägib ehk enda eest ise. Igatahes me oleme valmis ka muid pimeteste läbi viima, kui huvi jätkub, lubame olla paremini ettevalmistatud ja formaalsustest paremini kinni pidada. Sinnamaani jäävad kehtima igasugu naljad erinevate voolukaablite kohta, kaablite suunatuse kohta jne.

Kommenteerige siis näpud sodiks, kui tahate. Aga enne mõelge selle peale, et enamus inimesi naudib omale meeldivat muusikat ka siis, kui see tuleb möödasõitva auto aknast. Ja aitäh kõigile, kes kohale tulid, eriti Heikile muidugi.

Jaan:

Ohh, Heikko võttis mul sõnad suust, aga eks me vahetasime peale üritust päris pikalt mõtteid.

Kokkuvõte on mul sarnane, et mingit kokkuvõtet ei julge teha. Mina isiklikult olen veendunud, et Heiki suudab vahet teha mispidi pistik seinas. Seda puhtalt sellepärast, et ma tema sooritust jälgisin. Nagu Heikko kirjutas, siis esimesed kolm katset vastas Heiki kiiresti ja näost oli näha, et ta midagi konkreetset ootas. Aga jah, teaduslik meetod see ei ole ja just subjektiivsus on põhjuseks, miks topelt-pimeteste tehakse.

Samas, ma ei saa öelda, et ma väga üllatunud olin. Tegelikult rääkis paaril viimasel päeval päris mitu inimest mulle teoreetilisest võimalusest, et pistiku polaarsusest võib erinevus tekkida. Sesmõttes huvitaks mind erinevate toitekaablite test ja tundus, et ka Heikil ei olnud selle vastu midagi.

Usku ma muutnud ei ole, tiba valgustatud küll. Ja enda lolliks tegemine mõjub kah hästi :)

43 thoughts on “Ajakiri tehnikateadlikule lugejale – vol 2”

  1. See oligi meie eesmärk natuke usku kõigutada et oleksite selliste asjade suhtes avatumad.Mis minusse puutub siis istusin suht eemal kuulamiskohast ja kõrvad olid lukus nädalapikkusest nohust.Ega ma eriti süvenenult kuulanud ka aga see hetk kui neljandal korral pistikut keerati ja heiki kahtlema hakkas oli minu jaoks kõik jumala selge ja üritasin teda aidata .Samas ei tahtnud testi segadanig soovitasin tal ainult endale kindlaks jääda ja mitte kahelda.kuigi kahjuks heiki parandas oma õige vastuse valeks.

    Asja moraal on selles et ei tasu kohe kindlat väitma hakata asju mida ise ei tunne. Pigem tee ikka asi endale selgeks ja ka siis mina piirduksin väitega mina vormis,et “minu jaoks pole vahet”.

    Need kes ei kuule vahet ei kaota midagi ja need kes kuulevad on enda jaoks midagi uut saanud.

    Iseenesest oli väga mõnus sellist asja läbi vii olenemata tulemusest ja loodan et edaspidi korralik ruum ja koht olemas saab sellised asju rohkem korraldatud .

  2. Jah, aega on kõvasti rohkem vaja(Heikkol ja mul oli kohe üks teine üritus otsas), et saaks käia söömas, puhkamas. Samuti peaks tehnika olema paigutatud nii, et testi oleks lihtsam läbi viia. Kaubamajas me ei hakanud arusaadavatel põhjustel asju ringi tõstma.

    Samas, Paul, kui me poleks enne nii palju mölisenud, siis vist poleks see test nii väärtuslik olnud :)

    Ja kui keegi tahab kritiseerida testi, testimismeetodit, vms organisatoorset, siis mul ei ole midagi muud öelda, kui seda, et mees, kus ise olid?

  3. On väga tore et selline test ära tehti. Olgugi et testi valim on väike on testi tulemuste korrelatsioon üle 80%, mis väidab et katsealune tõepoolest kuulis seadme tekitatud helis erinevusi sõltuvana toitekaabli pistiku polaarsusest.

    Seda testi aga ei tohi väärtõlgendada. Tegu oli testiga mida nii mina kui Vootele hindasime teoreetiliselt võimalikuks positiivse tulemuse saamiseks. See aga ei tähenda et nüüd kõik selles allikas tulevad avaldused sulatõsi on. Liiatigi käib norimine ülinõrkade moonutuste või häirete üle, mis ühele inimesele on pingutusega kuuldav( vaata vastuse 4 kommentaari) ja teine tõenäoliselt ei kuulegi või ei oska surmatunnini tähele panna ja naudib ilusat muusikat.

    Kogu kära moraal minu jaoks on et tehnika-ajakirjad peaksid ikkagi rohkem uurima artikli tausta. Kära tekitanud artikkel ei vasta tehnilise artikli nõuetele, segamini on aetud nii tehnilised kui ka empiirilised aspektid, nende mõju ning olulisus.

  4. Kuna test näitas tõesti, et erinevust on võimalik kuulda, ja ka teoreetiline füüsikaline selgitus on sellele olemas, siis ka mina juba kaldun konkreetselt polaarsuse osas uskujate leeri poole.

    Sama ma ei saa öelda näiteks suunaga kaablite kohta. Äkki keegi oskab mingi tibatillukesegi idee anda, miks peaks kaabli suund rolli mängima? Ilma selleta usun ma pigem selgeltnägemisvõimeid.

  5. Kaabli suuna kohta võin öelda, et enda avastatud seaduspärasuse järgi on kaabli tõmbamissuund parem, kui vastassuund…

    ehk siis kaabli kirjade suund signaaliallikast võimendisse kõlab reeglina paremini kui vastupidine…

    Ja pingutustega kuulmine??? Vastupidi, pingutada ei tohi, keskenduda tuleb ja jällegi.. 250000.- võimendis on pistikupesa asendi erinevusest tingitud helivahe tunduvalt suurem, kui 2500.- ressiiveril..

    Aga teinekord saab teha erinevaid kaabliteste.. kaablite erinevusi kuulata ja suundasid ka..

    Heiki

  6. selliste asjade avaldamine maatriksis on lausa hädavajalik. nii on võimalik asjast huvitatutel saada natukenegi infot teiste inimeste arvamuste ja maailmavaadete kohta. väga huvitav on lugeda kui eirnevalt suhtuvad teised inimesed tehikasse. millegipärast ei kipu kedagi häirima tehikaajakirjades olevad tõlkevead ja ajakirjaniku küündimatusest tekkinud ajuvabadused.

    Oleks ju igav kui meil oleks olemas kolmas autobildi tüüpi ajakiri mis kordab oma konkurenti ja üritab rabada endale turuliidri kohta.

  7. Noh, nii ja naa, kuna räägite tavakasutaja jaoks suhteliselt ulmejuttu siis tuleks seda ka mainida ning kutsuda inimesi testidele. See annaks asjale kindlasti inimlikkust ja usutavust juurde. Vahelduseks oleks abiks ka audiofiili arvamus mingi odavama ja kättesaadavama tehnika kohta. Kui ikka jutt vuhiseb väga kõrgelt üle kõigi lugejate peade siis pole inimeste imelikus reaktsioonis midagi väga imestada. Minu kaks senti.

    Aga jah, põhimõtteliselt on lahe kui audiojutt ajakirjas on vähemalt audiomeestele usutvav. Sinu näitena toodud Autobild ja üleüldse Eesti autoajakirjad on vähegi autofännile ikka väga masendavad.

    Ainukest normaalset autoülevaadet teeb meil näitleja :)

  8. Ot, antud juhul testisime mitte kaablit(kaubamajas oli silma järgi suht suva arvuti toitekaabel) vaid polaarsuse mõjust väljundile. Tehnika oli siis selline mida saad osta kaubamajast :)

  9. Mina loeksin hea meelega korrektselt püstitatud ja läbi viidud testidest Maatriksis. Kahjuks aga ei ole mul aega ega tahtmist hämamisega tegeleda. Samuti ei hakka ma ise püsti panema laboratooriume audiokvaliteedi mõõtmiseks kuna motivatsioon ja raha selleks puuduvad. Aga siit teile soovitus- kirjutage oma asjadest ja tähelepanekutest nii et tehnikainimestele see huvi pakuks. Ja huvi pakub kindlasti artikkel kus on esitatud objektiivsed tulemused nagu näiteks et “häireid on väljundis 0.2% üldhäiretest rohkem kui juhe on ühte pidi seinas võrrelduna teistpidi asetusega” ja neid illustreeritud subjektiivsete asbektidega nagu näiteks: “Nii väikest häiret suudab kuulda vaid 1 inimene tuhandest”. Loomulikult on selle jaoks vaja teha uuringud kust tuleb välja see et just umbkaudu 1 inimene tuhandest. Ära ei tohi unustada tulemuste usaldusväärsust mida väljendatakse mõõtemääramatuse abil. Kära tekitanud artiklit lugesin vaid kaastöötajate soov-sunnil sest selliseid artikleid ma lihtsalt ei loe.

  10. Siiski, mina tõmban joone sinna kus keegi ütleb, et midagi mõõta ei saa.

    Seda enam, et seesama CD plaat on ju lõppude lõpuks mikrofoniga lindistatud ja arvutis töödeldud ehk siis võib öelda, et “mõõdetud”. Juba see, et väljundis kuuldav erinevust tekib on märk nö. mõõtmisest.

    Eneseusaldus on peen värk, platseeboeffekt on kah. Kõik me oleme tähele pannud kuidas pestud auto koliseb vähem ja liigub paremini :) Ja kuidas sõltuvalt olukorrast on 5 minutit kui päev ja mõni päev kui viis minutit. Onju.

    Mina siinkohal enam sõna ei võta.

  11. Harry, proovi demagoogiat vältida ja teemas püsida. Jutt käib siiski muusika TAASesitamisest, mis ikka eeldab salvestamist.

    Mitte üks võimendi ei suudaks TAASesitada selliseid detaile nagu sa mainid võttes aluseks, et sa väidad, et ükski mikrofon ei suuda salvestada selliseid detaile. Mõistad sa nüüd oma väidete absurdsust? Loogikat vaevalt keegi 100 aasta pärast ümber lükkab.

    Jah, mingi häire või moonutus võib sulle rohkem meeldida kui mulle. Aga see läheb juba teemast mööda. Otsusta palun ära mis teemal sa argumenteerid.

  12. Tundub et oleme jälle sattunud portsu pessimistide otsa ja ristisõda on jälle
    hooga käima läinud.
    Mehed kas te ise üldse olete korraliku helisüsteemi süvenult kuulanud .
    Milline on teie helisüsteemide kuulamiskogemus??
    Tundub et teie jaoks võiks selliseid katseid viia läbi kümneid aga see ei muudaks midagi.
    Kiudas teie mõõdaksite/eristaksite oma arvutkõlareid köögisangast.? Mõlemad mängivad ju heli välja .Mis riistaga mõõdaksite milliste ühikutega erinevust välja tooksite

    Kas tahaksite ka ferrarisid arvustada selle põhjal mida olete kuskilt kuulnud ja korra näitusel näinud.

  13. Mina ise olen füüsikas peaegu sama nõrk, kui muusikas. Seega minu, kui rumala inimese arusaam on selline:

    Kõlli paneb häält tegema kõik see, mis kõllijuhtmes toimub… pinge muutused ajas… veel midagi olulist?

    Salvestad selle piisava resoga maha, keerad toite teispidi ja salvestad uuesti. Ja siis paned need kaks graafikut üksteise peale. Erinevus peaks olema näha. Kui ei ole, on reso liiga väike.

  14. oojah… Ei ole pessimist, ei taha jumala eest ristisõda, ei väida ka, et helikvaliteedis erinevusi olla ei saa sõltuvalt toitekaabli asendist. Tahan lihtsalt vähegi loogilist põhjendust ja asja ära seletamist, millest see erinevus võiks tulla. Jutt, et erinevust kuuleb ainult siis, kui oled piisavalt eelarvamustevaba ja et see erinevus taandub hoopis muudele teguritele [kui mõõdetavad moonutused ja häired] normaalsete tingimuste, korraliku tehnika ja sundimatu õhkkonna juures minu silmis ei päde. Ma olen selline loll inimene, et kui ma midagi enese jaoks uut leian, siis tahan saada selle asja toimimise saada enesele selgeks juurteni välja.
    Mitte ainult arvutikõlarite ja köögisanga, vaid ka kõigi teiste riistade, kust heli välja tuleb võrdlemiseks sobib suurepäraselt taasesitatava heli sageduskarakteristik, ühikuteks siis helitugevus, dB erinevatel sagedustel. Mõõteriistaks võiks olla esimese ettejuhtuva näitena DSSF3 (http://www.ymec.com/hp/signal2/audio5.htm) mis eeldab muidugi tasemel helikaarti ja spetsiaalset mõõtemikrofoni, või siis mingit riistvaralist analüsaatorit.
    Nii, et püüan siis olla avatum ja ootan kutset järgmisele kuulamisele:)

  15. Lisaks võin omalt poolt kaasa võtta vahetüki võrgupistikule, mille abil saab faasi ja nulljuhet hetkeliselt ümber lülitada, nii, et heli ei katke. Sellisel juhul peaks ka mina oma kehva kuulmisega (mida see kuus aastat muusikaklassis käimist ikka annab) helis vahet eristama ümberlülitamise hetkel.

  16. Seda, et mis seal keerulist on, mõõtemikrofon ja analüsaator taha ja muudkui mõõdame – võivad rääkida vaid need, kes pole ise sellega tõsiselt kokku puutunud. Asi on märksa keerulisem.
    Ka kõige paremal tasemel analüsaator on inimkõrvaga võrreldes nagu Kivikirves tankirusika kõrval. Ja põhjus on lihtne. Nagu ma enne ütlesin, on kõrva kuulmisalgoritm äärmiselt keeruline ja see kuidas inimene reaalselt kahe kõrvaga tajub tonaalsust, faase, jms., seda pole suutnud keegi lahti “häkkida”. Analüsaator aga saab olla parimal juhul vaid sama hea, kui inimteadmised antud valdkonnas, sest analüsaator on ju inimese enda tehtud.
    Rääkides veel kõrva kuulmisalgoritmist, siis oma kõrvade ehituse tõttu tajub inimene eri suundadest tulevaid helisid erinevalt. Samuti tajub inimene erinevalt ka otse ja peegeldunud heli. Lisaks tajub inimene veel faasi erinevusi ja osade helide hilinemist teiste suhtes.
    Tavaline RTA seevastu ei tee vahet otsehelil ja peegeldunud helil, vaid liidab kõik ühte patta.
    RTA ütleb, et kusagil on muhk, kõrv ütleb, et on hoopis auk.
    Kes iganus on proovinud RTA järgi midagi häälestada, on kogenud, et “näe keerasin kara sirgeks, aga tulemus läks hoopis hulluks”.
    MLS seevastu võimaldab sõltuvalt “värava sulgemisest” mingit osa peegeldustest välja arvutada, kuid inimkõrva keerukusest ei tea temagi eriti palju rohkem ja natukenegi keerulisematse olukordades on ta täiesti abitu.
    Ja see jutt käib tonaalsuse mõõtmisest. Mingid algelised vaheldis selleks on, aga neist on vähe kasu.
    Helipilti seevastu ei suuda maailmas mitte ükski riistapuu mõõta. See on kujutis, mis projekteerub AINULT inimajju ja inimese enda kujutelma. Ta kuulap plaati ja ütleb, kitarr on vasakul, kontrabass ja trummi on taga ja viiul asub paremal, lisaks sellele tajub ta pillide ümber vaba ruumi. Ja kui süsteem on korralik, siis 100-st inimeset sada jõuavad sama tulmuseni ja keegi ei ütle, et trumm on paremal ja viiul keskel.
    Ma arvan et see kes töötab välja süsteemi, et paned mikrofoni(või mikrofonid) kahe kõlari vahele kuulamisasendisse ja arvuti ekraanile ilmub kolmemõõtmelised pillide ruumilised asukohad(sõltuvalt sellest kui hästi konkreetne kõlaripaar plaadi maha mängib), võik vabalt Nobeli preemiale kandideerida
    Kokkuvõtteks niipalju, et kõrgemal tasemel audiokvaliteeti ei ole võimalik mõõta ja hinnata üheski laboris ja ükskõik milliste mõõteriistadega.
    Ainsaks tõsiselt võetavaks kriteeriumiks on ja jääb ilmselt veel pikaks ajaks inimkõrv

  17. No kuulge, see on juba naeruväärne, ei saa võtta kogu audiojuttu ühe asjana, et kas usun kõike või mitte mitte midagi. Ma juba mõtlesin, et saime sammu edasi ja hakkas mingi arutlus tekkima.

  18. Kui puudub võime asja suure terviku osana näha, siis võtame ühe asja korraga. Sa ütlesid Jaan:
    “mina tõmban joone sinna kus keegi ütleb, et midagi mõõta ei saa”

    Mina väitsin just hetk tagasi, et HELIPILTI(instrumentide kujutletav asukoht ruumis) ei ole võimalik mõõta mitte ühegi mõõteriistaga(rääkimata mikrofonidest millega see sama muusika salvestatud on) , sest see eksisteerib ainult inimese ajus. Samas ei saa keegi öelda, et seda pole olemas ja “pimetestis” kuulevad KÕIK inimesed seda üldjoontes samamoodi.
    Samas oli just see MITTEMÕÕDETAV helipilt üks olulistest tegurites mille põhjal Heiki(ja ka teised, kes on harjunud vahet kuulma) tajus nii toitejuhtme kui kaablite erinevusi.
    Platseeboeffekt ei puutu siin absoluutselt asjasse!

  19. sõda lahti jälle :D

    >Rainer Says:
    >
    >October 9th, 2007 at 4:29 pm
    >Kui muutused helipildis pole mõõdetavad, siis võib vist eeldada, et muutused >asuvad kuulaja peas? Selline seletus on juba loogilisem:)
    >
    >Heiki- küsimus kõlarikaabli suunast: kas jutt käib kahest ühesoonelisest >juhtmest või ikkagi ühest kahesoonelisest kaablist?

    Kõige suurem kaabel, millel olen suunda testinud on 256 sooneline isepunutis.. see peaks piisavalt jäme juba olema, kas pole… ja kõige peenem 2 sooneline ehk siis + ja –

    Arutlusest on siin aga asi kaugel.. ma ütlen ausalt, eeslitega olen kokku puutunud ennegi (räägin siin pikemakõrvalistest hobuselaadsetest kariloomadest, et mitte solvata kedagi, kes võis tunda ennast puudutatuna) ja ka nendel loomadel on imepärane omadus kõigele edasiviivale risti vastu seista.

    Mul on hea meel, et Nikolaus Kopernikuse (1473-1543) ajastul ei ela, sest vaene mees sai uskmatute poolt tuleriidal põletet oma kindla veendumuse maailmale kuulutamise eest.. tänu kõigevägevamale olen ma veel elus ja saan siin ehk mõne inimese mõttemaailma avardada ja silmaklappe eest võtta..

    Paulil on õigus näiteks Ferraride suhtes.. ma ei võta sõna, kui ma pole ise seda masinat proovida saanud – siit tuletades, miks KURADI pärast te võtate sõna siis GAMTI teemal… Te ju ometiks usute, et Ferrari pakub kordades rohkem võimalusi, kui Dacia Logan. Ferrarisse kütet valades on ka suurem vahe sees kui daciasse (seal ei tekiks mõtetki proovida tundmatu tankla vildikaga joonistatud 95 kütust ja pakun, et Erimelli õlidega see auto ka ei sõidaks teil… ometiks vastab kütus kõikidele normidele a VAHET EI OLE, kui peale on kirjutatud ühtemoodi ning keemiline koostis sama??? Õlide puhul samuti ju.. on olemas ühed nõuded ning kui nendele vastab, siis pole absoluutselt vahet mis sisse valada????

    Mõelge natuke inimesed mida suust välja ajate ning Jaan – kui Sina oleksid samasugune autode fanaatik nagu Raivo E. Tamm, siis ma loeksin ka SInu artikleid. Ja Richard Mark Hammond´it kumamrdavad paljud, kuigi mees on kirjanik ning showmees ennekõike.

    Kas teil pole kordagi pähe tulnud, et äkki on viga teis, kes te ei taha uskuda/kuulda mitte meis, kelle jaoks see on iseenesestmõitetav.

    PS! Korralikku arvuti helikaarti EI OLE OLEMAS. On vähe paremad ja täielik saast..

  20. Jeerum. Mina kellelegi vastu ei vaidle.
    Ma räägin sellest, kuidas ma ühel päeval telekat vaatasin ja seal järjekordselt näidati mingit ultraheli pilti veel sündimata lapsest. Enamuse, ja ma usun, et teist kõigi, sealhulgas minu jaoks on see suht kribu ja midagi sealt välja ei loe. Sa tead, et see pilt on lapsest. Aga need arstid seal vaatavad neid päevad läbi ja ütlevad sulle organite kaupa selle lapse sisu ära, sest nende aju on aastaid treenitud sellest kribust sotti saama.
    Ma ei tea, kas ma pean pikka analoogiat tooma, igatahes ma usun, et Heiki ja teised on samamoodi treeninud oma kõrva ja aju ja kuulevad rohkem ja neil on oma selgelt poindid. Spetsialiseerumise küsimus.
    Mul on küll hea meel, et see teema sai üles võetud ja kuigi alguses oli kõik naljakas, siis need poindid, mis välja tulevad on asjalikud ja head. Silmaring += 20 meetrit.

  21. Raivo E Tamme kohta ei tahtnud ma küll midagi halba öelda, ei maksa nüüd nii pöördesse minna. Ma pigem tahtsin näidata, et meil on ainult üks inimene mitme autoajakirja peale kelle jutt valus pole. Tema jutt on ainuke mida viitsin läbi lugeda kui autobildi kuskilt leian. Niiet, respect, Raivo E Tamm, sul on täitsa CARi tase.

    Ferraridega on lihtne. Võimsus on mõõdetav, kaal on mõõdetav, pidurdustugevus on mõõdetav, kummide haarduvus on mõõdetav ja kõigi muude detailide koostöö tulemus(ringiaeg) on kah mõõdetav. Ferrarid sõidavad mälu järgi suht suva firma õliga, Mobil oli vist. Osa Ferrari maagiast(tootemärgi tugevus, staatusesümboli tugevus) on mõõdetamatu, aga see ei muuda fakti, et suur osa on mõõdetav.

    Mis puutub Kopernikusse, siis tema tahtis tõestada, et kuidas lood selle päiksega on. Ja siis olid mehed kes nõudsid usku :) Analoogia on muidu hea.

    Harry, ok, ma arvasin, et helipildis peaks olema kuulda pillide reaalne asukoht vms. Siinkohal panime vist üksteisest mööda. Muideks kõrvaklapi surround on olemas ja töötab väga hästi, sesmõttes sa tiba eksid, et inimesed ei tea kuidas aju helide positsioone loeb. Netis on hulgakesi näiteid.

    Ja Ultraheli pilt pole ammu juba nii halb, ja muideks sellest sitast pildist suudab ultraheliaparaat lapse vereringe üles leida ja ära värvida.

    Kui asi nii absoluutseks on läinud, siis tekib küsimus, et kui me suudaks ära mõõta heli erinevuse erineva pistiku asendiga kas siis teie pool muudaks usku :)

  22. Kui inimene KINNISTE SILMADEGA, ilma helivõimenduseta, livekontserti kuulab, siis seal on instrumentidel reaalsed asukohad ja paigutus. Ja see langeb enamvähem kokku selle helipildiga mis inimese ajus tekib.
    Kui inimene istub kontserdil kus muusika mängib läbi võimenduse ja kõlarite, siis temani läbi kõrvade jõudev helipilt on äärmiselt moonutatud ja ebatäpne ning lisaks veel igas ruumipunktis erinev.
    Kui aga kuulata kodus plaati, siis puuduvad üldse igasugused reaalsed pillid ja kogu helipilt puhtalt illusioon ja inimese enda peas tekkiv ettekujutus. Seepärast ei saagi koduaudios rääkida pillide reaalsest asukohast .
    Mis puutub kõrvaklappide teemasse, siis hullemini enam ei saagi helipilti peapeale pöörata ja ajuga manipuleerida, kui seda teevad kõrvaklapid. Seepärast võib sellise argumendiga välja tulla ainult see, kel endal tõsiseltvõetav audiokogemus puudub. Rohkem ei taha sellest klapi teemast isegi mitte kuulda enam.

    Rainer, sa tahad küll ühest küljest mõista, aru saada ja ise targemaks saada, kuid teisest külest pidurdab seda arusaamist mingi pime usk, et iga erinevus peab ilmtingimata olema mõõdetav. Kui ei ole mõõdetav, siis järelikult pole asi sinu jaoks piisavalt argumenteeritud.
    Aga mis siis, kui olemasolemasolev tehnika ja teadmised veel hetkel ei võimalda kõiki inimmeeltega seotud nüansse mõõta.
    Sinu tehnikahuvi on igati tervitatav aga võibolla sa lähened asjale valest suunast ja äkki oleks targem suunata oma meeled nii, et sa suudaksid ka ise neid erinevusi tajuda. Siis ei peaks teised sulle midagi tõestama.
    Mis puutub igasugustesse toitplokkidess ja traffodesse, siis senine kogemus kaldub sinnapoole, et enamasti teevad nad heli halvemaks. Kas siis muudavad heli steriilsemaks, piduravad dünaamikat, kompressivad , vms.

  23. Ma ei tea kes on James Randi ja see polegi tähtis aga fakt on see, et sedalaadi avaldusi on varemgi tehtud ja tehakse ka edaspidi.
    Enamasti on tegemist aktiivsete lollidega, kes on mingis ühes valdkonnas omaarust mingi taseme ja teadmised saavutanud ja kipuvad seda kogu maailmale demonstreerima. Show element käib sellise asja juurde. Paraku aga on sellised avaldused väärtusetud ja ei tõesta mitte midagi…
    Heaks näiteks oli Richard Clarke, kes väitis veidi rohkem kui 10 aastat tagasi, et kõik autovõimedid kõlavad täpselt ühtemoodi ja ainus mis loeb on võimsus. Et oma väidetele kaalu anda, kuulutas ta välja , et kes suudab teha vahet kahel suvalisel , enda poolt valitud atuovõimendil, seda ootab 10 000 dollarine preemia.
    See preemia on siiamaani välja andmata ja MÜÜT(et autovõimeditel pole vahet) kestab edasi…
    AGA…. nüüd tuleb asja huvitavam pool. Selle testiga käis kaasas terve rida tingimusi, mis olid selliselt koostatud, et ka parima tahtmise juures on kuulajalt võetud KÕIK võimalused test edukalt läbida(aga see on juba pikem teema ja vaevalt see teiel huvi pakub)
    Tean siiski isiklikult ühte ja ainust inimest, kes vaatamata sisuliselt lootusetule üritusele selle kadalipu siiski edukalt läbis ja testi ära tegi, kuid seepeale teatas Richard Clark, et oops, hoopist tema tegi vaheleal ise vea ja tulemus ei loe!!!
    Ehk siis keeldus tunnistamast oma põhimõttelist rumalust.
    Osadele inimestele on ta endiselt suur autoriteet ja osadele on ta lihtsalt suure egoga lootusetu lollpea:-)

  24. Ok. Ma vist nüüd lõpuks sain aru milles probleem on.

    Skeptikud mõtlevad mõõtmise all mingit suvalist võrreldavat tulemust. Audiofiilid aga nende jaoks arusaadavat mõõdikut – kõla pehmus, pillide eristatavus jne. – kokkuvõttes muusika meedivust.

    Me vist lihtsalt räägime mööda.

    Ja ma täiesti nõustun, et seda teist poolt ei anna mõõta, aga sama kindel olen selle, et kui kõla on teistsugune siis selle põhjustab ikkagi kõlarisse tuleva signaali erinevus, mis peab olema mõõdetav.

  25. Kui sinu ja teiste treenitud aju teeb vahet toitekaabli polaarsusel, siis järelikult on võimalik seda kaablivahetust ka simuleerida ja sinu treenitud aju ära petta, mängides sulle muusikat selliselt, et sina arvad, et kaabli polaarsus seinakontakti suhtes muutus.

    Kui simuleerida saab, saab ka mõõta.

    Näiteks uurides mesilaste võimet kitsastes kohtades nii lennata, et nad kuhugi vastu ei põrkaks, avastati, et nad lihtsalt kalliutavad enda lennusuunda vastavalt … plekkidele…, mis neile paremalt-vasakult vastu tulevad. Selle tulemusena ehitati tuuletoru, mille seintele projitseeriti … plekke…, mille mille jooksva liigutamisega sai mõnusalt mesilase aju kottida ja teda juhtida.

    Noh ja sealt polnud kaugel enam kübermesilase loomine, sest päris mesilase arusaamine lennuruumist oli suht mugav.

    Nüüd on küsimus, kas ehk on olemas mõned treenitud ajuga mesilased nagu Harry ja Heiki, kes on kümneid-sadu tunde veetnud nii aasal kui ka tuuletorus?

    Jah, on, ja kui veel mõni naiivne teadlane üritab neid oma toru ja liikuvate laikudega taas lollitama hakata, teavad mesilased Harry ja Heiki kohe, et see pole ikka õige aas ega midagi. Lilli netu, päike võbeleb 50Hz peal ja nestet kah mitte. Teevad artikli Maatriksisse ning valgustavad uskumatuid mesilasi Jaani, Heikkot (kes vist juba usub), mind ja teisi. Meie ei usu, teeme katse, vist ikka õnnestus.

    Nii, kui katse õnnestus, siis vist peab ikka uskuma. Okei, usun, ju siis on vahe, kus lendad ja milline polaarsus toitekaablil on.

    Aga nüüd hakata väitma, et seda vahet ei saa kuidagi mõõta… ja et pillide asukohta ei ole võimalik kuulmise/ heli järgi mõõta. Ja seda kõike nii vihaselt? Milleks? Teate ise 100% või?

    Mesilased Harry ja Heiki, te olete saavutanud küllaltki suure edusammu ning pannud persetäie skeptilisi tehnikahuvilisi tasapisi uskuma “toru” olemasolu võimalikkuses, kaasa arvatud minu. Hakake nüüd ise kah uskuma, et kõike siin ilmas on võimalik mõõta, diagnoosida ja matemaatiliste mudelitega kirjeldada.

  26. peab vist uuesti meenutama millest kogu vaidlus alguse sai.
    Kõigepealt kes arvas, et Heiki on deliiriumis või lihtsalt kujutab endale ette et juhtmed ja kaablid muudavad heli, kes nõudis pimetesti ja kes ilkus niisama.
    Nüüd on test tehtud ja asi mustvalgelt tõestatud.
    Ja nüüd on skeptikutel järsku eelmine väide meelest läinud ja uus kont hambus. Vaidlus pöörati hoopis teemale, et neid muutusi saab mõõta.
    Seekord kuulun mina, toetudes oma aastatepikkustele kogemustele kõikvõimalike akustiliste mõõtmiste vallas, skeptikute leeri.
    Pall on teie käes. Selle asemel et jätkuvalt midagi sellist väita tõestage parem oma väide ära, nii nagu Heiki seda tegi. Sest mis kasu on sedalaadi teoreetilistest targutustest, kui te seda REAALSELT tõestada ei suuda.
    Seekord pakun välja variandi, et üks ja seesama kõlarikaabel mängib algul ühtpidi ja pärast teistpidi. Kõrvaga kuulates on vahe olemas. Teie asi on need erinevused ära mõõta ja ära tõestada et erinevused helis on just sellest tingitud.
    Jõudu teile.

  27. üks lihtne vastus Terry jutule – kui kõike on võimalik mööta, siis võiks ju ülikoolide teaduslaborid juba kinni panna??? On saavutatud ülempiir ja mõõtmistehnikagi on saavutanud sellise lae, et dalshe nekuda.

    Aitab irooniast.. meie keemikud ei suuda veel lõhnade estreidki eraldada (väljaarvatud põhi ehk aluslõhn, mis ehk kuidagimoodi sarnaneb alglõhnale kuid on kkagi väga mööda reaalsusest). Heli taasesitamisega on sarnane asi.. kõik need surroundid põinevad millel – aju lollitamisel. Siit tuleb aga viga sisse siinse blogi mõtlemises. Taasesitatava heli eesmärk ei ole mitte aju lollitada vaid võimalikult reaalselt ja loomutruult kontsertsaali/stuudio heli taastada. Minu jaoks parimad lindistused on lihtsalt stereomikrofoniga lindistatud, kuna nii tekib REAALSUSELÄHEDANE kõlaruum. Tehislikus kõlaruumis ei toimu sujuvat üleminekut ühelt instrumendilt teisele, ruumi enda kõla muutub, isegi kui helifaasid ühtlustada. Vaja on elu, vaja on reaalsust, sest ainult see on kuulamist väärt.

    1. Kas keegi oskab õelda , misasi võiks põhjustada kõlapildi muutumist toitepistiku teise asendi puhul, ma ei küsi isegi kindlat väidet, ma küsin lihtsalt spetsialistide arvamust asjast?

    loe teema korralikult uuesti läbi – ma olen ise juba korduvalt üritanud põhjendada (pakkuda huupi) miks võiks heli muutuda.

    3. Kui heliseadet toita läbi eraldustrafo, kas siis helikvaliteedi vahe võib tulla a) pistiku polaarsuse vahetamisest enne trafot; b) pistiku polaarsuse vahetamisest peale trafot; c) helikvaliteedis vahet ei esine, kuna eraldustrafo tagab, et toite võrgu ebasümmetria ei pääse mõjutama heliseadme toitosa?

    seda ei ole testinud, aga kuna heli muutub kehvemaks ja eesmärk on vastupidine, siis pole siiani mõtet tekkinud testida ka.. teadsue huvides võiks ehk proovida ka kunagi seda süsteemi.

    2. Kas teie arvates võib esineda vahet ka siis, kui kasutada eraldi toiteblokki nagu ma pakkusin siin: http://people.proekspert.ee/blog/?p=68#comment-10217

    Pistiku vahet ei ole testinud, aga heli vahe on sarnane, kas süüa laboris valmistatud sealihapraadi või koduköögis valmistatavat :D

    Heiki- vabandan, ma ei esitanud oma küsimust küllalt selgelt, kaabli soonte all ma mõtlesin omavahel isoleeritud juhtmeid, mis siis võivad koosneda kokkukeerutatud kiududest, Sa oled siis proovinud 256 kiust keerutatud ühesoonelist kaablit, või oli see 2*256 kiust kahesoonelist kaablit?
    Kõlarile 256 eraldi soont on natuke palju:)?

    ja mina mõtlengi 256 omavahel eraldi isoleeritud kaablisoont, mida olen kuulanud korduvalt nii kodus, autos sõbra juures.. ei ole see palju midagi – selline 3,5 cm läbimööduga punutis tuli sellest. PS! See on ise käsitsi punutud kaabel, kus on kuu aja töö maitse juures ja algkaablimaterjali kulus kahe 2,5 meetrise tüki valmistamiseks ca 1,5km.

    >Mesilased Harry ja Heiki, te olete saavutanud küllaltki suure edusammu ning >pannud persetäie skeptilisi tehnikahuvilisi tasapisi uskuma “toru” olemasolu >võimalikkuses, kaasa arvatud minu. Hakake nüüd ise kah uskuma, et kõike siin >ilmas on võimalik mõõta, diagnoosida ja matemaatiliste mudelitega kirjeldada.

    Ma usun, et ma olen kui mitte lähedalt, siis kaugelt kokku puutunud enam-vähem tippmöötmistehnikaga, mida on saada ja mida on valmistatud ning need aparaadid/seadmed ehk ainult lihtsustavad tööd, kuid viimane lõpp jääb alati kõrva teha. Ma ei ole skeptik, see ei ole minu uskumus, see on reaalsus.

  28. >loe teema korralikult uuesti läbi – ma olen ise juba korduvalt üritanud põhjendada (pakkuda huupi) miks võiks heli muutuda.

    No mul on siis palve: pane need põhjendused siia kokkuvõtlikult kirja, kui hakata otsima üht lauset siit ja teist sealt vastusest, siis ma äkki ei saa aru, millised on sinu põhjendused asjale ja milline on mingi muu jutt.

    Omalt poolt teen hetkel sellise kokkuvõtte:

    Need kes julgevad kahelda pühas tões: pole piisavalt avatud inimesed; asi tundub nende arusaamadele üle jõu käiv; võrreldavad eeslitega; ei mõtle, mis nad suust välja ajavad; neil pole kunagi pähe tulnud, et viga on neis endas; ei taha uskuda; puudub tõsiselt võetav audiokogemus (huvitav muidugi mis piirist algab tõsiseltvõetav, ja mis veel ei ole tõsiseltvõetav audiokogemus); neil on igasuguseid pimedaid uskumusi; neile ei peaks teised midagi tõestama ja veel mõned muud surmapatud, mis on kahjuks kustutatud postitusega kaduma läinud, ei tea, kas kellelgi hakkas häbi?

    Ma nüüd ei saa aru, miks see niimoodi pöördesse ajab, kui keegi julgeb kindlas tões kahelda. Miks on nii, et uskujate pool tembeldab teist poolt lollideks, kurtideks ja kinnisteks, samal ajal, kui kahtlejate pool ei püüa vastaseid niimoodi maha teha? Äkki siiski närib hinge väike kahtluseuss, et tõde ei olegi päris kindel ja sellega tekib oht ise lolliks jääda?

  29. Heiki, äkki “ülikoolide teaduslaborite” mõte ongi selles, et välja selgitada uusi mõõtmisviise ja võimalusi? Loomulikult olen ma teadlik, et mõõtmisvahendite juures on kõige olulisem inimfaktor, kusjuures alates mõõteskaala määramisest ja otsustamisest, mida ikkagi mõõta tahetakse. Ära nüüd nii pika puuga kah minu naiivsust mõõtma hakka ;)

    Mõõtmine tähendab võrdlemist millegi suhtes. Eelmisel nädalavahetusel toimus mõõtmine, kus mõõteseadmeks kasutati Heikit. Mõõteprotsessis osalejad eeldasid, et Heiki on piisavalt usaldusväärne kolme väljundiga mõõtevahend, mis ikkagi reageerib ainult sisendile ja annab väljundisse vastused (JAH,) (EI), (JAH/EI), mitte juhuarve. Mõõtmise tulemusena pidi selguma, kas toitekaabli polaarus muutus.

    Mõõtevahend Heiki on kusjuures taadeldav pealegi. Vaja on teha erinevates tingimustes piisav arv katseid, et saaks veaprotsendi lõpmatu arvu katsete kohta. Hea oleks, kui leiaks veel mõned sellised mõõtevahendid, et neid katsete tulemusi omavahel võrrelda ja välja selgitada, milline mõõtevahend millise sisendi puhul paremini toimib.

    Teie probleem on see, et peate neid, kes teid pimesi ei usu, üldjoontes piiratud mõistmisvõimega inimesteks. Usk tekib siiski personaalsest kogemusest. Kui teil on tõesti soov meile oma personaalset kogemust edasi anda, siis on teie ülesanne seda selliselt teha, et ka paadunumad mõõtmispeded valgustatud saaksid.

    Ma kahtlen, et te sooviksite enda ümber luua karja pimedaid fänne, kes küll ise ei kuule ega koge, aga hirmsasti usuvad.

  30. Ei, teaduslaboreid kinni pole vaja panna. See on jälle mõttetu demagoogia mis ei vii kuhugi.

    Nagu ma juba ütlesin, et me räägime erinevatest asjadest. Ma olen kindel, et lõhnalabor suudab kahe aine ERINEVUST tuvastada, aga see ei tähenda, et ta suudab veel öelda, kuidas inimene seda TAJUB ja kuidas lõhna sünteesida. Üheks piisab mass-spektromeetrist ja teiseks kõva tööd ka tulevikus. Jätaks nüüd need ferrarid, enfieldid, ja lõhnalaborid.

    Hetkel on ikkagi olemas mingi arusaam audiotehnika tööst, sest kuidagi ju audiotehnikat disainitakse, kindlasti ei saa teha võimenduskivi eksperimenteerimise teel ja ega CD mängija ei tekkinud juhuslikult plastiku sulatamise ja kuulamise teel. Võimalik, et midagi jäetakse mõõtmata ja arvestamata, võimalik, et kuskil on mingi piir kust insenerid arvavad, et inimene ei suuda vahet teha aga audiofiil teeb.

    Siin on ju hea näide, mp3(mille üks osa on ära koristada väidetavalt kuuldamatu) vs CD. Enamik kuulab 128kbit mp3 ja on rahul, mõni kuulab päevad läbi 64kbit netiraadiot ja on kah rahul. Minu jaoks piisav 196 VBR, sealt edasi ma oma ipodi ja shure e2c klappidega tavaolukorras vahet ei tee. Samas on minusuguse võhiku jaoks väidetavalt heade ipodi klappide ja shurede vahe meeletu. Ja usun, et on olemas veel paremad. Ja tean, et väga paljud peavad mind idioodiks kuna mu kõrvaklapid maksavad pool ipodi hinda.

    Seal slashdoti kommentaarides oli ka üks huvitav jutt selle kohta, et kui CD mängijad välja tulid reklaamiti neid kui ideaalseid asju. Audiofiilid aga ütlesid, et alati ei kõla asi väga õigesti. Asja hakati uurima avastati, et taktipikkuse erinevused(http://en.wikipedia.org/wiki/Jitter) mõjutavad helikvaliteeti ja nüüdseks on veast aru saadud ja läbi puhverdamise ja topeltlugemise parandatud. Nüüd saab seda ka mõõta :) See on nüüd hea näide selle kohta kuidas konstruktiivne kriitika ja audiofiili mõistlik suhtumine aitab asju edasi viia. Mõttetu karjumine, et kõik te olete lollid on kah imelik. Ok, tunnistan, et ise tegime kah nii, aga ma olen oma viga juba tunnistanud.

    Muideks wikipedias on hea pikk jutt mõõtmistest mida hetkel tehakse.
    http://en.wikipedia.org/wiki/Audio_system_measurements

    Ja jumala eest, ärge võtke seda kõike kui rünnakut teie hobi vastu.

  31. Aga siin kohal on minu jaoks asi selge, võib lausa öelda, et mu silmad avanesid:)
    Kui asi on nii, et toitevõrgust eraldatud (kas siis akude või lisatoiteblokkide pealt tööle pandud) heliseade teeb steriilset häält, mis on võrreldav laboris valmistatud praega [sic!], siis on ju selgemast selgem, et see komponent, mis teeb heli “õigeks”, nauditavaks ja teravaks, on pärit toitevõrgust! Ärgem siis nimetagem seda häireks või moonutuseks, ütleme lihtsalt, et see on toitevõrgust tingitud MÕJU helipildile. Sellega ma olen 100% nõus, see on loogiline ja selge on see, et selle mõju avaldumisel heliseadmele on määrav ka toitepistiku polaarsus seinakontaktis.
    Nüüd, kus ma olen selle mõju põhjustest aru saanud, usun ma, et tõesti ka mina olen võimeline sellist vahet kuulma, nii, et tänud silmaringi laiendamise eest, ja nüüdsest kuulun uskujate klubisse!

    Eelmine postitus jäi spämmifiltrisse kinni, mingi roboti jaoks ma olen juba jube tüütu:) Seepärast ka nime muutus.

  32. Hehee. Näete hakkab asi lõpuks kalduma sinna kus vaja .Enam ei ole ainultüksteisega pahandamine . Juba hakkab tekkima arutelu.
    Keegi võiks nüüd välja pakkuda veel välja kuidas mõõta.(mida mina oma kogemustest välja pakkuda ei oska). Ja kui me suudamegi ära mõõta et kõlarisse minev signaal on natuke erinev erineva pistikuasendi korral? See ei anna kahjuks midagi, sest me ei tea kuskohast see muutus tuleb ja vaevalt aparaat ütleb kumbapidi on õigem/parem.

  33. kui nüüd minu viimased postitused ka ükskord spämmifiltri läbiks….
    Muidu mul hakkab tekkima vandenõuteooria postituste valikulise avaldamise kohta:)
    Aga mina sain omale asja selgemaks ja usun täiesti, et erinevus on olemas, iseasi, et kas selle “õigema” pistiku asendi puhul just täiuslikum ja puhtam heli on….

  34. Mingi tõrge on selle spämmifiltriga. Uurin. Ühe Harry postituse leidsin kah juba äravisatud postituste hulgast. Raineri omi ei leia.

    Aga Rainer, mina küll usun, et inimene kes suudab vahet teha pistiku asendil suudab leida endale meeldivama ja suure tõenäosusega on see kõgil ühtepidi.

  35. See spämmifilter seebiks, ükski postitus pole viimasel paaril päeval enam läbi läinud!
    Täiesti nõus Jaaniga, selles osas mis puudutab jitterit. Ja selleks et teadmised edasi areneksid, ongi vaja skeptikute ja uskujate koostööd ja teineteise mõistmist. Teoreetiliselt on kõike võimalik mõõta ja selle vastu pole ma vaielnudki. Aga kas me VEEL oskame kõike mõõta?
    Kui mõõtmistel tulevad erinevused, siis kust me teame, et just need on kuulmiserinevuse põhjuseks ja tegu pole näiteks mõõtmisvigadega. Või äkki on põhjuseks veel mõni teine, seni avastamata nähtus(nagu eelpool see jitteri näide), meie aga üritame asju mõõta meile teadaolevate näitajatega.
    Ja kui mõõtmisel erinevusi ei suudeta tuvastada aga kõrv ütleb ikka, et erinevus on, siis keda või mida uskuda. Ei saa ju väita et mehed mis te lolli juttu ajate, erinevusi ju pole, me mõõtsime ära:-)

  36. mis puutub pistiku asendisse, siis ma päris nii väita ei julge, et üks kindel asend ALATI parem on. Erinevus on, kuid asi nimelt selles, et mõni asi läheb paremaks, mõni aga võib halvemaks minna. (tonaalsus, lokaliseeritus, kompressitus, kiirus, jpm). Enamsti tuleb valida kompromissvariant kus halba vähem ja head rohkem. Kui suhe on 80-20 või 70-30, on suht lihtne eelistust teha. Aga kui on tehu 40-60 või 50-50, siis sõltub juba maitsest ja meeleolust, milliseid tegureid olulisemaks peetakse

  37. Tegemist on lihtsalt arusaamatusega – Hr. Heiki Eelma väljandas ennast ebaprofessionaalselt, et mitte öelda diletantlikult – kas ta mitte lihtsalt ei vaheta kõlarikaabli ja/või signaalikaabli polaarsust (”voolusuunda” ;-) tekitades sellega faasis/vastufaasis efekti, mis enesestmõistetavalt on tajutav ka täieliku tumba-umba kõrvale – kuid kuna koolipõlves füüsikatunnis õpetaja kuulamise asemel tegeleti käsikiimlusega, siis aetakse see faasis/vastufaasis efektist tingitud kõrvaga kuulatav erinevus kaabli süüks. Erinevate kõlarikaablite, kui nad oma ristlõikepindalalt on võrdsed, erinevust faaside mittevahetamise korral suudavad tajuda ainult väga vähesed. Kõrgekvaliteedilise Litz kaabli või koguni puhtast hõbedast valmistatud Litz kaabli erinevus tavalisest – seda vahet tavaline inimkõrv ei tee. Aga: kui eksperimendis osalejatele anda hulk erinevaid kaableid, siis on tõenäoline, et need kaablid on teps mitte sarnaselt faasitud (kaabli S+=V+) ning kogu “erinevus” seisnebki selles, et testitava kõlari või -grupi signaal satub ülejäänuga kord faasi ja siis jälle vastufaasi ja olenemata sellest, ks “testitakse” kanali signaalijuhet või kõlarit või nende gruppe. Kõrgkvaliteetse Litz kaabli effekt võib mingil tajutaval moel esile kerkida kõrgematel sagedustel, kus need kõrgemad sagedused Skin Effect´i ja Eddy Current nähtuste poolt mõjutatuna teoreetiliselt mingil määral sumbuksid, kuid need kõrgemad sagedused algavad 20kHz-ist üles poole – allapoole seda jäävaid sagedusi nimetatud nähtused ei mõjuta, kui kaabli kimbuks või punutiseks kasutada vähemalt 0,25mm vask traati – selline on aga ka täiesti tavaline kõlarikaabel. Seda kõike kodustes tingimustes – pikemate kaablite puhul on effekt siiski juba tuntav – mida pikem, seda suurem kõrgemate sagetuste sumbumine. Kui pikk on aga pikk? No see sõltub kodu suurusest. Kas Hr. Eelma kodumaja on üle 500 ruutmeetri? Ja veel: katsetused on näidanud, et Litz juhtme üksikute kiudude omavaheline isoleerimine ei mängi audio sageduste puhul mitte mingisugust rolli, kuna teoreetiliseltki tekkivad Eddy Current voolud on mikrokosmiliselt väikesed ja kahe isoleerimata vasktraadi kokkupuute koha takistus on oluliselt suurem “solid copper” takistusest …
    Võrgutoite juhtme ja eriti pistiku pööramise küsimuses tuleks aga pöörduda:
    A) Haridust tõendava dokumendi väljastaja poole selle tõendi kehtetuks tunnistamise asjus
    B.) Arsti poole – annab tabletti või mis tõenäolisem – suunab vastavasse asutusse statsionaarsele ravile.

    Herbert Kabi,
    Estland

    Paaris kuupäevadel torka pistik seina hetkel, kui AC positiivne on maksimumis – paaritutel kuupäevadel vastupidi – miinuses!
    Ja mine arsti juurde!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *