Ajakiri tehnikateadlikule lugejale

Lugesime siin tehnikaajakirja Maatriks, kus oli kallima otsa audiotehnika arvustus, autoriks Heiki Eelma. Või midagi sinnakanti. Kogu see jutt oli nagu ta oli, lihtinimesele peabki käima kaugelt üle pea 130 tuhandese võimendi ostmine, aga siis jõudsime selle lõiguni:

“Kõige viimase asjana proovisin välja vahetada veel ka voolukaablit. Võite arvata, et olen hulluks läinud, kuid tegelikult muudab see sageli väga palju. Näiteks mu enda kodukootud võimendi kõlab tavalise vaskkaabliga naturaalsemalt, pehmemalt. Ilmselt sai osa kogu süsteemi teravusest alguse juba enne plaadi maha lugemist, st voolukaablist. Voolukaablisse võib ära kaduda mingi osa kõla pehmust. Aga sama hästi võib just sealt leida musikaalset energiat ja sära. Kõik kaablid tuleb valida vastavalt ülejäänud süsteemile. Need on väikesed asjad, mille muutmisega võib mitmesajatuhandekroonise süsteemi panna kõlama nagu paarikümnetuhandese ja loomulikult ka vastupidi.”

Mainitud kaabli hind 2100 krooni. Lugesin selle läbi ja mõtlesin, et mul jäi vist midagi vahele. Ilmselt oli kuskil mingi fakt peidus, ilma milleta aju plahvatada tahab. Lugesin teist korda veel. Ei leidnud. Sama efekti on märgata kaastöötajatel.

Igatahes sellist sisulist ja asjalikku juttu lugedes tekkisid mul mõned asjalikud küsimused:

  • Kas kodukootud võimendi ja kodukootud vaskkaabel on omavahel põhimõtteliselt paremini läbi saavad nagu Meri ja Mutt ja mitte nagu kass ja koer?
  • Kas Heiki Eelmal on välja vahetatud kõik kaablid tema testkeskkonna ja Narva elektrijaama vahel?
  • Kuidas enne plaadi mahalugemist võimendist tulev pehmus mõjutab toalillede kasvu?

Arvustuset ei olnud kahjuks aru saada, mis juhtub, kui kasutada alloleva pildi näitel vasakpoolset võimalust seinakontakti ühendumiseks. Ma olen kindel, et bassikõla pehmust saab kõrvale meeldivaks ainult ühel viisil neist kahest. Ainult, et kummal?

Elekter

Mainitud artikli teeb väga põnevaks ka asjaolu, et ei mainita ruumi akustilist ülesehitust, eks ole samas see ka marginaalne. Tugev kõhklusmoment tekib siiski autori lihtsate faktide ignoreerimisel – seinte värv mõjutab laseri tööd enne plaadilt mahalugemist. Aga miks seda lugeja eest varjata püütakse?

Lõpetuseks galerii kuldsetest pistikutest.

Ühtlasi võin kirjutada ajakirja Maatriks arvustusi, boonuseks fakt, et tehnikat pole vaja minu käsutusse anda.

Kommenteerige julgelt.

Update: See link – Top Ten Signs an Audio Cable Vendor is Selling You Snake Oil

47 thoughts on “Ajakiri tehnikateadlikule lugejale”

  1. APPI! Sa ei maininud ju seda, et kõlarijuhtmed tuleb õigetpidi panna – vähe sellest, et heli kvaliteet kannatab, kaabel võib ka umbe minna ning plahvatada. Ärge Viru tänava sündmust unustage!

    Ja tegelikult kui sa CD plaadi mängijasse paned siis on mõistlik paigutada plaat nii, et laser oleks kohe failisüsteemi alguses. Muidu kui laser plaadilt algust otsima hakkab soojeneb plaat ebaühtlaselt ja deformeerub. Mille tagajärjel kaob puhkpillidest õhk ära ja trumminaha niiskus pole päris selgelt tunda.

    Ning mina isiklikult vahatan oma kõrva- ja ninakarvad alati enne muusika kuulamist ära, et õhk vabalt käiks. Aga see on juba peenutsemine….

  2. Ai-ai, aiaiai!

    Nali naljaks, tegelikult on artikli autoril tõsi taga. See on uskumatu, mis ühte odavasse voolukaablisse võib ära kaduda. Näiteks, kellel on WC’s põrandaküte, akustika järgi saate kohe kindlaks teha, et tootja teid petnud pole ja on ikka korralikud vaskkaablid paigaldanud. Kullast me üldse ei räägi. Sulpsu saund on siis absoluutne tase, mõnusalt pehme ja ei kriibi kõrva.

    Kellel põrandakütet pole, no taff lakk, siis ei kõla ju üldse.

  3. artikkel väärib tõesti lugemist :)
    see mees oli küll deliiriumis kui selle artikli kirjutas. tean seda tunnet ….

  4. tegelikult saaks sedasorti kaabliteemalisele ajuloputustele imho väga lihtsalt lõpu teha – nõuda artikli kirjutajalt pimetesti läbimist. las valib ise välja toitekaablid, mis tema arvates hästi ja halvasti kõlavad, ning viime läbi rida kuulamiskatseid, kus autor peab ütlema, milline kaabel parasjagu mängib. paarkümmend katset peaks piisav olema.
    testi tingimus oleks selline, et kui artikli autor ei ole võimeline pimetestis vahet tegema, ootaks järgmisest ajakirjanumbrist korralikku vabandust.

  5. Kahe käega nõus seda eksperimenti igakülgselt toetama, võin näiteks annetada mõned ilma võluomadusteta voolu- ja kõlarikaablid :)

    Ei tegelt ka, see test tuleks (taaskord) ära teha, eriti kui tegelane oma juttu nii surmkindlalt usub. Muidu tundus diagonaalis sirvides asjalik ajakiri, äkki avaldabki katse tulemused ära. Noh ja kui ei avalda, siis netis saavad need kindlasti piisavalt kõlapinda.

  6. tundub et järjekordne hetk kui inimesed kes pole asjaga kokku puutunud ja asi tundub nende arusaamadele ülejõukäivaks, hakkavad pori loopima.

    Kas sina(kommenteerija) oled õige inimene seda väitma .Oled sa kunagi kuulanud korralikku helisüsteem süvenenult ja siis näiteks proovinud CD mängijal voolupistiku polaarsuse vahetamist.

    Selle testi võib rahulikult ette võtta ja sellest saaks maatriksisse järjekordse kolmandaid inimesi ärritava artikli.

    Kas kuulama tulejad on piisavalt avatud inimesed et olla vamis nägema kuulma asju mis nende maailmapilti kõigutavad. Ka nad on valmis oma uhkuse alla neelama ja seda tunnistama.

  7. Okei. See läheb muidugi sinnakanti, et kui sa väidad, et sa oskad lennata, siis hüppa aknast välja, mitte ära hõlju 0.2mm kõrgusel vaiba kohal, aga ikkagi.
    Paul, kui ma teeksin sellise testi, et ma vahetan 10 korda voolupistiku polaarsust nii, et ma tean, millal mis pidi oli, siis kas sina suudaks kuulmise järgi öelda, millised neist 10st ta on ühtviisi ja millised teistviisi? Sinu tehnikaga.

    Ja teine küsimus, mis vaeva te näete oma majja tuleva vooluga? Kas teil on peale voolumõõtjat vähemalt kontrollitud kaabeldus jne või ei? Kust sa tead, et sinu juhtme väljatõmbamise ja polaarsuse muutmise ajal ei toimunud eesti energia poolses otsas mingit jama ja vool muutus 0.5V?

    Ma tahan paremaid argumente, kui see tsiteeritud lõik seal toob. Ma tahan paremaid argumente, kui “kõrv on kõige parem instrument”.

    Olen nõus võtma tagasi sõnad ja ei tunne valehäbi. Ennegi lolli olukorda sattunud. Olen nõus olema maatriksi esikaanel, kui jobu, kes ei uskunud.

  8. Tere, tere!

    Rööm näha, et minu pisikene audioarvustus on leidnud mingisugusegi vastukaja. Ma saan aru, et Sinu (teema on põhimõtteliselt lõputu ja Eestimaa nii väike, et lähen kohe sina peale üle), kui teema algataja kogemustepagas põhineb kahel aspektil:

    uskumisel

    internetifoorumitest lugemisel

    Alustan esimesega – see, et ma ei usu UFO´desse ja sensitiividesse ei tähenda, et sellist asja ei pruugi olemas olla. Asja uskumine on iga inimese personaalne küsimus ja vähemalt kaablite teemal ei ole minu puhul tegemist uskumisega, pigem mõningase kogemusega, kuna näiteks viimase aasta jooksul on minu käest läbi käinud ca. 80 erinevat signaalikaablit + paarkümmend kõlarikaablit ja mõned (ütleme 5) voolukablit. Lihtsalt selleks, et enda süsteeme paremini mängima saada, mitte arvustusteks, reklaamiks, promoks või muu kasu teenimiseks.

    teine – foorumid ja muu jutt.. tegelikult on olemas päris asjalikke võrdlusi erinevate kaablite vahel kasvõi erinevate punutistena, kuid KAHJUKS on asjale lähenetud liiga teaduslikult. KAHJUKS, kuna niikaua, kuni Sa ei ole süvenenud oma lemmikplaati korraliku helisüsteemi taga ja ei ole alustanud muutujate vahetamise/muutmisega ei saagi mingit erinevust olla. Oled näiteks muutnud voolupistiku polaarsust ja KUULANUD kas on vahet, selle asemel, et kuulutada maailmale seda, et Sa ei usu seda. Või muutnud kõlarikaabli/signaalikaabli suunda? Tõsiselt räägin ja tõsiselt tuleb kuulata ka…

    Uskumise juure tagasi tulles… see on lausa uskumatu, kui suur on erinevus kahe/kaheksa/setsmekümne kaabli helis…

    Vastused:

    Kodukootud võimendi mängib kodukootud kaablitega paremini, kui võimendi on ehitatud nende kaablitega parimalt mängima.. KÕIK.

    Ei, Heiki Eelmal ei ole vahetatud kaableid ei Narva suunas ega isegi mitte seinapistiku ja kodukilbi vahel. Ei ole vajadust. Selle vajadusjutu peale oled tulnud kindlasti gümnaasiumiastmes filosoofialoengut kuulates ja kõiges kahtlema õpetanud ameerikalikust pragmatismist. Heli muutumine on piisavalt suur, et ka Sinu kõrvadele see kuuldav on juba poolemeetrise kaablijupiga, rääkimata kogu Eesti energeetika ümberstruktureerimisest.

    Ja kas hetkel oli tegu ruumi akustika hindamise või toodete arvustusega, et peaks kirjutama niigi kitsalt kokkusurutud teksti veel 2000 tähemärkki seinamaterjalidest ning põrandakatetest? Kui akustiline ruum jääb muutumatuks, kas siis võib selle jätta konstantseks – mina tegin seda vähemalt et minimaliseerida muutujate arvu.

  9. Mina kes ma pole kunagi varem olnud kaabliusku muutusin väga kiiresti.

    Esimise tõuke sain ma enda pool korraldatud väikese kuulamise käigus. Parasjagu oli käsil esimise pudel veini ja võrdlesime mõningaid hiina päritoluga lampvõimendeid (niisama oma tarbeks).Heiki proovis parajasti erinevadi liini ja kõlarikaableid. Ja siis peale” järjekordset kaablivahetust ” heiki poolt kuulsin kohutavat muutust helipildist . Järgnes küsimus heikkile…milline kaabel tekitab sellise muutuse ja vastus ………….. kaabel sama stepsel teistpidi seinas.

    Teine kord olime järjekordse artikli jaoks kuulamas väga kallist tehnikat spetsiaalse akustikaga ruumis. Meile tutvustati süsteemi ja seda kuidas asi mängib.
    Kuulasin ja kuulasin aga järjest rohkem veendusin et pole midagi kuulata . Bass kumiseb ja matab faasiprobleemid jne .Ja siis päästev mõte, äkki on saba valesti seinas. Peale kontaktikeeramist piisas kaaskuulajatel kes asusid ruumi nurkades minu näoilmest aru saamaks et midagi on väga palju paremaks muuutunud.

    Talvepoole kui tekib rohkem aega võiks vabalt sellise kuulamis ette võtta.
    Eks siis on näha kes leiab enda jaoks midagi ja kes mitte.

  10. Hetkel tundub mulle küll, et põhiline selle juures ongi uskumine. On ju kõrv ainult andur ja töötlus (mahlakamad bassid, sigarisuitsune saund) toimub ajus. Kui ma ikka tõsimeeli usun, et kaabli vahetamisest sound paranes siis subjektiivselt minu jaoks ka paranes. Ja kui mulle ehk ei meeldigi mahlakad bassid siis võin ju ometi uskuda, et nende kuulmises plaadilt on “süüdi” toitekaablid mitte ehk see, et eile sai kella 4ni öösel üleval oldud või see, et saabusin just mitmetunniselt seenelkäigult. Kuna kõrv on siiski suhteliselt nigel andur peaks vähe kallima klassi mikrofon/signaalianalüsaator ju ka suutma erinevate toitekaablitega mängitud muusika erinevust registreerida. Ma arvaks, et HiFi klubis kellelgi ikka säärane kaadervärk olemas on.

  11. Njah, teile soovitan sellist asja, et võtke veini asemel kast õlut, pekske oma kipssein katki ja vaadake, mis kaabel teil seinas jookseb ja kuidas see jaotuskarpides ühendatud on. Nüüd palun seletage mulle, kuidas saab pool meetrit kaablit midagi muuta? Kas ta saab kuidagi asju paremaks teha? Ma usun tõesti, et halvas kaablis võib midagi kaduma minna, aga su väide, et kaabel midagi paremaks teeb????

    Aga kui me paneks rahad kokku ja paluks pool meetrit kulda kuhugi Narva eletkrijaama panna? Kas ka siis läheks terve Eesti asjad paremaks? See on kah huvitav küsimus. Samas kas sa ka kodus kuuled, kui kuskil jupp magistraalliini välja vahetatakse?

    Ja kõlarijuhtme polaarsus :) Meil on teatavasti vahelduvvool…

    Tead, ma võin oma võhiklikkust tunnistada kõlarikaablite, nende suuna või CD mängija sissemängimise või mis iganes kinnise süsteemi suhtes. Aga toitekaabli jutt… Püüa olla.

    Samas, kui platseeboefekt aitab sul paremini muusikat kuulata, siis ei saa ma midagi teha. Aga ära palun ürita sellega meile mingit võhiklikkuse kleepsu külge panna.

  12. never say never…
    Vot täpselt selliste postituste pärasti ei viitsigi foorumites oma arvamust avaldada.

    Huvitav kuidas peaks mikrofon või RTA lavaefekti suutma mõõta???

    Inimesed ise pole proovinud ja LIHTSALT ei usu ja kõik ,kuna mõni asi ei mahu neile pähe ja hinge.

    END

  13. Niiet, tegu on siis mingi mõõdetamatu suurusega, mille registreerib ainult inimkõrv?

    Ok, siis jääb ainult pimetest. Mina omalt poolt teeks õlled välja. Võibolla muretseks testivahendiks ka vana triikraua juhtme.

    Samas tekitab see küsimuse, et kuhu bittide vahele see lavaeffekt digitaalandmekandjatel(cd) salvestatakse?

  14. to jaan

    õlut ei joo aga testi asi hakkab vaikselt susisema.Kas oled kuulnud midagi vasakust ja paremast kanalist ja nende poolt taasesitamisel tekkivast lavaefektist.
    Teiseks kuida suudab üks spektrianalüsaator seda edasi anda.Palun põhjenda mitte ära lahmi niisama.

  15. Toalillede kasvu kohta ei oska öelda, ei ole katsetanud.. aga pean mainima, et minu kõlarite lähedal ei oma ükski toalill piisavalt elujõudu.

    Järgmises väites on lausa tõsi taga Sinu jutul – ühel neist pistikupesa asenditest kõlab võimendi/CD lugeja tõepoolest paremini ainult et kumb see on, ei suuda enne vastata, kui olen kuulnud.

    Esimene link – mõned asjad on ehk liialdatud, aga ei julge väita seda kindlalt, kuna ei ole erinevust kuulnud.. muidu liiga sümmeetrilise toa puhul on reverberatsiooniaeg liiga pikk visuaalsel hindamisel, saamaks parimat helitulemust. Parima lavaefekti küll, aga mitte parimat tonaalsust, emotsiooni.

    Teine link – Nõustun ainult 9 ja 10 punktiga sealt hunnikust väidetest. Ja lisapunktidest teisega – ülejäänuga pole ka minul midagi teha, niiet mingt tõde on leida ka internetifoorumitest. Üks vastuväide on ka – kes on öelnud, et head kaablid peavad kallida olema?

    Faktiga, et tehnikat ei pea Sinu kätte andma, siis vabanda mu sinisilmsust, aga mismoodi kavatsed hinnata? Kui vihjad, et pole pooltteist nädalat vaeva näinud selleks, et süsteemi mingitkimoodi mängima saada, siis seda võetakse minu osariigis otsese solvanguna minu isiku pihta.

    to Jaan: ka kõlarikaablid tuleb õigesti panna – täiesti õigus on Sul, kahjuks plahvatsohtu e ole, kui just samal ajal kõhugaaside ja välgumihkliga ei mängi. Ning korralikumad plaadikeerutajad kasutavad juba ammuilma raskusi selleks et plaadi vibreerimisest tulenevaid digitaal 1/0 jada vigu vältida.. soovitan Sullegi. Saavutatavat efekti kirjeldad üllatavalt reaalselt – umbes sinnapatta see muutus jääbki.

    to Margus: kahjuks ei olnud Sa minu kõrval sel hetkel et hinnata minu vaimset staadiumit. Kahjuks ei ole Sa ka hetkel minu kõrval ja sellise uskumatu uskmatuse allikas ehk äkki (loodetavasti) ei saagi minu kõrval olema, kui järjekordset toodet hindan. Kuna tunnet tead, siis oskad omadest kogemustest rääkida sellest aga ma võin silmi punni ajades vastu vaielda, kuna sellist asja, kui deliirium ei ole olemas, kuna pole seda kordagi kogenud. MOTT.

    To Vootele: Mina olen nõus testi läbi viima, kui ka Sinu poolt on piisavalt väärikas vastutasu minu pigtusele välja panna.. vähe sellest, ma suudan enamus kaablitel isegi suuna ära öelda.. ja milleks paarkümmend kaablit – kui te ei usu kaablite erinevusse siis piisab ju kahestki, või arvad, et ma suudan neid eristada, kui see võimalik ei ole? Äkki oled mulle nõus välja panema 10000 dollarit, nagu USA´s on välja reklaamitud kaablite erinevuse väljakuuljale? Ma olen nõus omaltpoolt sama palju panema… juhul, kui ma ei saa kaablite erinevusest aru.
    Kallid inimesed, vahe tekib isegi tinast, mida otsa tinutamisel kasutatakse kaablist rääkimata, kuid oma mälupulgaMP3 mängijate ja arvutikõlarite otsas istudes te loomulikult vahest aru ei saa.. Samamoodi võid võrrelda LADA ja näiteks ESTFIELDI ringiaegu – mõlemad kasutavad ju VAZ auto mootorit ja sildu – järelikult on üks ja sama auto 60% ulatuses – järelikult on üks ja sama auto?????

    To Jesper Saron: Sul avanebki ehk võimalus üritust toetada – finatseerid Vootelet, ma toon kaablid/kõlarid/võimendi/CD mängija/plaadid (kuna ma ausaltöeldes ei usu, et te olete kuulnud isegi ressiiveri ja stereovõimendi helivahest CD ja DVD lugeja helivahest rääkimata) ja teeme ära. Siiani on kõik uskmatud usku pööranud, pöörate ka teie, kui just eesli moodi kangekaelselt ja kiuste vastu raiuma ei hakka

    To Paul: Sul on õigus, ma arvan et nendel muiduklähvijatel ei ole piisavalt eneseaustust ja julgust tunnistada erinevust isegi siis kui nad seda kuulevad.

    To Heikko: mina suudaks.. ja ütlen ära, millal on ühtemoodi ja millal teistmoodi. minu tehnikaga.
    tahad paremaid arumente? Olgu, Sa saad need aga Sa pead julgema seda ka tunnistada, kui on erinevus. Füüsikaliselt ei ole ju vahet kaablite suunas, kuid siit tuleb üks suuremaid erinevusi sisse. Mina omakorda sooviksin, et Sa oleksid võimeline füüsikaliselt ära mõõtma kaablite erinevuse vastavalt suunale juhul kui mina tõestan Sulle (nagu ma olen tõestanud juba kümnetele sõpradele/tuttavatele et see mida ma räägin ei ole üks suur ümmargune mull ega veendumus, vaid fakt, mida ei suudeta kahjuks veel kuidagi kirja panna minule teadaolevalt…) et kaabli suunda muutes muutub heli. Ahjaa – kõlarikaablina võib siis juba kasutada ühe versioonina CAT5, soovitan Helkama kaablitehase toodangut, kuna see kõige naturaalsema heliga erinevatest võrgukaablitest, mida testinud olen.

    Teie,
    Heiki Eelma

  16. Ahjaa Jaan – Ma võin Sulle anda umbes kümmekond mõistatuslikku küsimust, mida siiamaani ükski aparaat minu otsimistulemustele vaatamata mõõta ei ole suutnud, nagu:

    Miks on erinevatel filtripoolidel (identse väärtusega, kuid erinevad tootjad) erinev heli?

    Sama takistite puhul?

    Sama trafode puhul?

    Miks muutub heli kaabli suuna vahetades (eeldame ette, et muutub)?

    Seinapistiku poluste vahetamise vastus on juba ette teada – kuigi meil on vahelduvvool (alalisvoolu puhul ei soovita isegi Jaanil seda proovida). olete äkki mõelnud selle peale, et tekib erinev magnetväli alalisvoolu trafosse seest välja või väljast sisse voolu lastes??? See magetväli omakorda mõjutab lähedalasuvaid komponente, mille väärtused muutuvad.

    ja vahelduvvoolufännidele – kui vahet ei ole, siis 220 pealt töötav elektripliit – keerake pistik seinas ringi ja saatke naine vett metallpotiga keema panema -> kui vahet ei ole, siis miks on oht et see potitäis vett hetke pärast Teie kaela sajab ja karvaseid sõnu kaasneb???

  17. to Paul: lavaefekt on see mida mina nimetasin töötluseks, ehk see on taju. Erinev tajuaisting saab samades tingimustes objektiivselt võttes tulla ainult juhul kui taju aluseks olev signaal (heli) on erinev (või kui on subjektiivne/alateadlik soov signaali erinevalt tajuda). Seega minu (diletandi) arvates peaks siiski olema ka mikrofoniga võimalik püüda ning signaalianalüsaatoriga leida erinevusi erinevate toitekaablitega mängitud helis kui need eksisteerivad.

    Kui teeks sellise triviaalse katse. Teeks 10 mõõtmist (signaali salvestamist) ühe toitekaabliga ja 10 teisega. Kordamööda, et vähendada voolutugevuse kõikumisest tulenevaid häireid. Ja siis analüüsiks kas kas iga “hea” toitekablaga mängitud helimõõdistus on (matemaatiliselt olulisel määral) rohkem sarnane “hea” juhtme keskmisele, kui üldisele keskmisele. Kui on siis järelikult kuldne toitekaabel tekitab püsivalt teistsugust heli. MOTT.

    Tõesti. Teema on ju äärmiselt intrigeeriv. Nagu ma aru saan, maailm januneb objektiivsete testandmete järgi. Tõestage mehed see ometi ükskord ära saate sellest igikestvast pessimismist jagu. Mis on 10K raha selle feimi kõrval, mis saabuks.

  18. Kui Heiki ja ta sõbrad tõesti kuulevad toitekaablitest tingitud tohutut kvaliteedivahet, millisest “pingutusest” me siis räägime, mis nõuab “piisavalt väärikat vastutasu”? Sellisel juhul peaks testiga nõustuma juba ainult aumeheks jäämise nimel, utoopilisi summasi ja tingimusi nõudmata.
    Aga olgu peale, vajadusel leiab ka motiveerivad summad. Tegeleme asjaga.

  19. See asi on siin üsna karmiks kätte läinud, võtaks hoogu maha, enne kui veri välja tuleb :). Heiki, kas sinu e-mail, mida sa oma kommentaaride juurde oled kirjutanud, on kehtiv? Minu aadress on heikko proekspert ee, kui sa tahad seda parandada. Jätkaks edaspidist omavahel ja teeme siis selle testimise ära. Me ak, jaani ja vootelega pakume mingid tingimused välja, ei midagi väga keerulist ja siis sa saad öelda, kas oled nõus või ei.
    Tulemused ja muud detailid ilmuvad vähemalt siia blogisse ka, eks Maatriks teab ise, mida ta avaldab.

  20. Oh, ikka kihlvedu, raha, raha :) Ulmeliste summade nõudmisega on jah kerge asja vaikselt ära summutada. Mina isiklikult usaldan neid loendamatuid negatiivse lõpptulemusega katseid, mida antud küsimuse “lahendamiseks” aastate jooksul tehtud on, aga noh eks alati võib ju igasugu asju juhtuda. Kui keegi on oma sõnades nii kindel, et laseb need ära trükkida, siis miks tal peaks midagi väikse peer review vastu olema :)

    Mina selle katse tegemisel igasugu tehnilisi mõõtmisi ei kasutaks, küsimus on puhtalt subjektiivne ja sellisena tuleks seda ka võtta. Katsemetoodika osas on hea näide siin: http://www.hometheaterhifi.com/volume_11_4/feature-article-blind-test-power-cords-12-2004.html

  21. Kui võimendi toiteplokk on kehva, siis jah, juhtme seinapanek- kas faas on ühes juhtmes või teises juhtmes võib teha heli kõlale tillukese vahe sisse, sest NÄITEKS toiteplokk ei suutnud võimendit ruumi maanduse eripunktidest täielikult isoleerida ja maanduskoormus või maanduses leviv müravool muudab heli. Kui võimendi on ise kehva ja lekkemahtuvused ei ole helisignaali juhtme eriosadele ühendatud ühte maanduspunkti, siis võib ka sealt lisamoonutusi tekkida. Kui toitejuhtmes tekkivad väikesed kaod põhjustavad halba heli siis on toiteplokk lihtsalt tuksis. Kui … Üldiselt on alati võimalik välja uurida mis on moonutuse põhjus ja seda saab ka matemaatiliselt kirjeldada. Ja alati võib endale muretseda või ehitada parema võimendi. Statistiline testi idee on väga hea. Pakuks välja et valim võiks olla 100 ja testitav indiviid ei tohi kuulda juhtme seina panekut. Kui tulemus jääb 40..60% vahele, siis on testitav indiviid täielikult läbikukkunud. Ise ma sellest osa võtta ei viitsi. 90% või 10% tulemusega võib rahule jääda. Juhtme seinapanek tuleb arvutada juhuarvugeneraatoriga, ehk ei tohi olle inimese poolt välja mõeldud. Jõudu

  22. Peeter Vois-ile täienduseks:
    Ma olen elektroonikainsenerina sääraste toitekaablivaidluste korral alati öelnud, et kui toitekaabel (nt. lekkevoolude või maanduspunkti ebasümmeetilisuse arvelt) helile tõesti vahe sisse teeb, siis on toiteblokk kas tuksis või äärmiselt vigaselt disainitud. Räägime ikkagi tehniliselt korras aparatuurist.
    Toitebloki ülesanne on teatavasti tagada võimendile stabiilne alalisvoolutoide, mis peaks ideaaljuhul (filtrid, stabilisaatorid jms. skeemitehnilised võtted) olema sõltumatu kõikvõimalikust jamast, mis võrgujuhet pidi sisse tuleb. Seda siis eeldusel, et võrgupinge püsib ettenähtud piirides.

    Testimismetoodikast: Testitav ei tohi ka näha inimest, kes juhet vahetab, vastasel korral on oht, et viimane oma kehakeele või näoilmega annab tahtmatult või tahtlikult märku.

  23. Minupoolne kogemus ütleb mida kallim tehnika seda suurem vahe pistiku polaarsuse muutusel.
    Hetkel räägime ikkagi cd mängija mitte võimendi seinapistiku polaarsuse muutmisest.

    Huvitav kas kaubamaja helitehnika osakonna kuulamistoas oleks võimalik selline asi läbi viia,või hakkavad sealsed müüjad kohe naerma.

  24. Oot, miks cd-mängija, ajakirja tsiteeritud lõigus oli jutt võimendi voolujuhtmest ju?
    Aga, okei, teeme siis nii, et 2 testi, cd-mängija voolujuhtmel vahetame polaarsust ja võimendil vahetame toitejuhtmeid. Kuigi ma ei näe põhjust, miks ei võiks mõlemat võimendiga teha. Ma kirjutan testide sisust detailsemalt hiljem täna/homme.

  25. off topic muidugi aga juhtus nii, et panin cd-playeril patareid tagurpidi sisse. heli oli kohe täitsa nässus noh. :P

  26. Tere kõigile.
    Paistab et kired on lõkkele löönud :)
    Katsuks vahelduseks oletused, eelarvamused ja eelkõige teravmeelsused kõrvale heita ning läheneda tekkinud olukorda objektiivselt.
    Niisiis Heiki väitis, et voolukaabel muudab heli, hilisemates postituses aga läks veelgi kaugemale ja väitis, et ka kõlarikaablid on erineva kõlaga, kuni selleni välja , et kuuleb ja teeb vahet ka sellel, kuidaspidi võimendi toitekaabel seinas on….
    Nüüd tekkis poleemika, et Heiki kujutab seda endale ette ja et see pole tehniliselt võimalik.

    Paraku aga ei saa keegi teine teada seda mida Heiki tegelikult kuulis või ei kuulnud. Mitte keegi peale tema enda. Igaüks saab kindlalt väita ainult seda mida ta ise kuulnud on või pole. Vastasel juhul jõuame loogikani “kuidas sa said kuulda, et keegi koputas, mina ju ei kuulnud midagi…”. Kurioosne on aga see, et keegi vaidlejatest pole Heiki testide juures olnud ja ei tea isegi seda, kas nemad oleksid antud oluorras ja konkreetse tehnikaga vahet kuulnud või ei. Seega keegi ei saa väita ega ka tõestada, et see mida Heiki kuulis ja rääkis, on vale.
    Ainus kes saab midagi tõestada ja vajaduse korral tunnistajate juuresolekul uuesti teha, on Heiki ise. Juhul kui ta nüüd eksib ja ei suuda pimetestis oma väiteid korrata, alles siis saavad oponendid väita, et ta ajas jama. Seni aga võivad nad vaid öelda, et neile ei tundu Heiki jutt usutav. Karmimate väidete korral aga võivad oponendid leida end olukorrast, kus nad on sunnitud tunnistama, et nad ise pingutasid üle.
    Ja veel, kui Heiki tõestab pimetestis veelkord oma väiteid, siis langeb ära ka argument, et “see pole tehniliselt võimalik”. Kui keegi vahet kuuleb, siis järelikult on vahe ja need kes seda ei kuule peavad oma saamatust tunnistama.

    Seega, selle asemel, et vaielda teemal, kas keegi koputas või ei, tasub alati minna ukse juurde ja järele vaadata:)

    Väiteid oli mitu ja selleks et veenduda, kas Heiki eksib, piisab, kui ta ei suuda ühte oma väidetest tõestada. Aga sel juhul on ka Heiki suhtes aus, kui ta ei pea “uskmatutele” hakkama igat väidet eraldi tõestama, vaid piisab kui veenab teisi näiteks selles, et heli sõltub võimendi voolupistiku asendist seinakontaktis. Just nii nagu esimese postituse pildil näha on(kaks pistikut, kumbi isepidi seinas).
    Test oleks lihtne ja võimalikult sarnane reaalse kuulamisolukorraga. Heiki kuulab süsteemi mõlema seinapistiku asendiga ja ütleb seejärel millist asendit peetakse paremaks(“õigeks”).
    Seejärel on paus ja siis protseduuri korratakse väikeste vahedega veel ja veel kusjuures kuulaja ei tea kumb pistiku asend on iga konkreetse testi korral enne(ja kumb pärast) ja teeb valiku alles pärast mõlema asendi kuulamist. Ehk siis peab iga kord leidma “õige asendi”
    Kui vähemalt neljal korral viiest tehakse sama valik, siis järelikult testija kuuleb erinevust ja valikud pole juhuslikud.
    Usun et oponendid ei hakka hädaldama stiilis, et mis viis katsest, vähemalt 10-20 on vaja, muidu on “juhuslik vedamine”.
    Sest kui oponendid on endas nii kindlad nagu nende postitustest välja paistis siis pole neil midagi karta ja Heikil pole suurt lootust oma väiteid tõestada.
    Tehnika valib loomulikult Heiki, sel juhul ei saa ta ebaõnnestumise korral ta öelda, et põhjuseks on liiga odav või vilets tehnika.
    Usun, et nii lihtsast testist ei keeldu ka Heiki .
    Testi läbiviimisel olen nõus igati abiks olema ja vajaduse korral ka oma tehnikat pakkuma.

  27. See oli hea kokkuvõte, ma ei peagi enam midagi kirjutama. Ma mõtlesin täpselt sama testi, ainult 10 katset. Aga jah, ma ei hakka hädaldama, võib 5 katset ka olla. Ei mingit ufotehnoloogiat, ega teaduslikku lähenemist.
    Ja tulemused oleks midagi sellist näiteks:
    1. +
    2. +
    3. –
    4. –
    5. +

    Kus siis + on ühtpidi ja – teistpidi võimendi voolupistik seinas. Kuulata võib sama lugu või erinevat või mida iganes kuulaja soovib.

    Heiki, sobib?

    Kui sa selle ära teed, siis tuleb siia tore jutt testimisest ja muudest muljetest hea audiotehnika kohta. Kui ei tee, siis .. ei tule ja jääb see thread siin nii nagu on.

    ps. Teine test oli mul analoogne, 10 katset paari-kolme erineva kaabliga, aga ma ei käi peale. End of story.

  28. :D

    Olgu, mina olen igati nõus sellise testiga.. äkki ajaks siis sellise pundi kokku, nagu vastaspool Heikko ja tema kamp ja siis äkki saavad nii Harry, kui ka Paul punti tulla ning teekski sellest artikli ülejärgmisesse numbrisse.

    Siin sai vahepeal ehk natuke emotsionaalseks mindud, kuna enamus kommentaare olid stiilis “mida mina pole näinud/kuulnud, seda ei ole olemas”.

    Aga testi võib teha nii polaarsuste, erinevate voolu ja kõlarikaablitega. Selles ei ole enam erilist vahet. Ajaliselt sobiks oktoobri algus – kuu lõpp läheb kole kiireks. Ahjaa – nädalavahetus siis oleks parem ja planeerida sellele võiks 6-8 tundi asjade ülespanekust kuni mahavõtmiseni. Ruumid on ainult veel küsimuseks kuid loodan, et sellega saavad siis pessimistid :P aidata, kui tehnika tuleks minu poolt.

    Heiki

  29. Ahjaa – võrdlus siis peaks toimuma stiilis:

    kaks pistikuvalikut + ja –

    üks katse hõlmab kahte valikut, kus pean otsustama, kumb on õige, kas siis esimene või teine ja nii viis korda pausidega kahe kuulamise vahel.

    Heiki

  30. Kuigi see oli meie suht personaalne arvamuseavaldus, siis kohaks ma arvan, et Proeksperdi kontorit võib teaduse huvides kasutada :) Sa võid tulla enne tutvuma ja mõelda, kas siin on võimalik su tehnikat üles panna jms.
    Ütle siis kuupäev, kui see selgeks saab ja me võtame teid rõõmuga vastu.

  31. Tohoh oktoobri lõpp ei sobi kuidagi,Või heiki sa ei tulegi meiega eurofinaali võistlema???.Pigem ikka novembri alguses ja olen kah käpp kaasa tegema.

  32. Paul, Sa said valesti aru.. Ütlesin oktoobri algus ehk siis äkki isegi järgmine nädalavahetus, millalgi 5-7 oktoobri juures.

    Ja Eurofinaali tulen ikka võistlema – ega ma siis naljapärast pole oma masinat nii kaua ehitanud

    Võtame ühendust.. kui on väiksem seltskond, siis saab ehk isegi hifiklubis asja ära tehtud

  33. Noh mehed, nädalavahetus läheneb, meie poolt oleks 3 inimest maksimum, mina, ak ja jaan. kuhu ja mis kell me tuleme?
    e-mail on endiselt see, mis ma ennist teatasin. andke siis teada.

  34. Kas siis testimine toimus ja kui, siis kas Heiki kuulis vähemalt neljal korral viiest(nagu eelpool testi tingimustes kokku sai lepitud) juhtmete suuna õieti ära?

  35. peab vist uuesti meenutama millest kogu vaidlus alguse sai.
    Kõigepealt kes arvas, et Heiki on deliiriumis või lihtsalt kujutab endale ette et juhtmed ja kaablid muudavad heli, kes nõudis pimetesti ja kes ilkus niisama.
    Nüüd on test tehtud ja asi mustvalgelt tõestatud.
    Ja nüüd on skeptikutel järsku eelmine väide meelest läinud ja uus kont hambus. Vaidlus pöörati hoopis teemale, et neid muutusi saab mõõta.
    Seekord kuulun mina, toetudes oma aastatepikkustele kogemustele kõikvõimalike akustiliste mõõtmiste vallas, skeptikute leeri.
    Pall on teie käes. Selle asemel et jätkuvalt midagi sellist väita tõestage parem oma väide ära, nii nagu Heiki seda tegi. Sest mis kasu on sedalaadi teoreetilistest targutustest, kui te seda REAALSELT tõestada ei suuda.
    Seekord pakun välja variandi, et üks ja seesama kõlarikaabel mängib algul ühtpidi ja pärast teistpidi. Kõrvaga kuulates on vahe olemas. Teie asi on need erinevused ära mõõta ja ära tõestada et erinevused helis on just sellest tingitud.
    Jõudu teile.

  36. Kas tegemist on lihtsalt arusaamatusega – Hr.Heiki Eelma väljandas ennast ebaprofessionaalselt, et mitte öelda diletantlikult – kas ta mitte lihtsalt ei vaheta kõlarikaabli ja/või signaalikaabli polaarsust (“voolusuunda” ;-) tekitades sellega faasis/vastufaasis efekti, mis enesestmõistetavalt on tajutav ka täieliku tumba-umba kõrvale.
    Erinevate kõlarikaablite, kui nad oma ristlõikepindalalt on võrdsed, erinevust suudavad tajuda ainult väga vähesed. Kõrgekvaliteedilise Litz kaabli või koguni puhtast hõbedast valmistatud Litz kaabli erinevus tavalisest – seda vahet tavaline inimkõrv ei tee. Aga: kui eksperimendis osalejatele anda hulk erinevaid kaableid, siis on tõenäoline, et need kaablid on teps mitte sarnaselt faasitud (kaabli S+=V+) ning kogu “erinevus” seisnebki selles, et testitava kõlari või -grupi signaal satub ülejäänuga kord faasi ja siis jälle vastufaasi. Kõrgkvaliteetse Litz kaabli effekt võib mingil tajutaval moel esile kerkida kõrgematel sagedustel, kus need kõrgemad sagedused Skin Effect´i ja Eddy Current nähtuste poolt mõjutatuna teoreetiliselt mingil määral sumbuksid, kuid need kõrgemad sagedused algavad 20kHz´ist üles poole – allapoole seda jäävaid sagedusi nimetatud nähtused ei mõjuta, kui kaabli kimbuks või punutiseks kasutada vähemalt 0,2mm vask traati – selline on aga ka täiesti tavaline kõlarikaabel. Katsetused on näidanud, et Litz juhtme üksikute traatide omavaheline isoleerimine ei mängi audio sageduste puhul mitte mingisugust rolli, kuna teoreetiliseltki tekkivad Eddy Current voolud on mikrokosmiliselt väikesed ja kahe isoleerimata vasktraadi kokkupuutel tekkiva kontakti takistus on oluliselt suurem “solid copper” takistusest …
    Võrgutoite juhtme küsimuses tuleks pöörduda:
    A) Haridust tõendava dokumendi väljaandja poole selle tühistamiseks,
    B.) Arsti poole.

  37. Head seltsimehed, James Randi pakkus ju isegi miljon dollarit sellele, kes teeb topelt-pimetestis vahet $2000 kullatud kaabli ja harilikumast harilikuma ‘consumer’ kaabli helil.

    Ja kui ma randi.org-ist õigesti mäletan, siis mingid USA audiofiilide ajakirjad isegi tegid selliseid pimeteste, milles lugupeetud melomaanid kolinal läbi kukkusid.

    Ehk et kuldkaabli ususekti jüngrid peaks algatuseks korrektses pimetestis tõestama, et tegu pole scam’iga, mitte vastupidi.

  38. Tahaks veelkord intrigeerida vana teema leigel lõkkeasemel.

    Kõlarikaablite parameetrite kohta on tehtud päris korralikke inseneriuuringuid. Mida leiti? Kaabli puhul mõjutavad heli ainult kaabli kolm parameetrit: L, R ja C, mida oligi oodata. Eri kaabli mõju helile erines samas üllatavalt vähe, minu mäletamist mööda max 0,5dB kõrgete osas, aga võin vajadusel üle kontrollida, äkki mäletan valesti. Üllatav oli see mulle vaid seepärast, et olen küllalt lugenud neid jutte, kuidas üks või teine kaabel heli kardinaalselt muutis. Kui keegi nüüd eristab selgelt 0,5dB erinevust kuskil spektriosas ja seda kardinaalseks muutuseks peab, siis jah.

    Jutt sellest, kuidas viimane meeter voolukaablit teeb elektri “heaks” on iseenesest juba nii absurdne, et selle üle pole isegi mõtet vaielda. Olgu see kaabel kasvõi kullast, aga millest on tehtud ja kust müraallikatest on mööda jooksnud see kaabel, mis alajaama läheb? Jaan osutas ka sellele juba korduvalt.

    Võimendite osas on korraldatud palju korralikke pimeteste. Olen ise lugenud konkreetsemalt neist ühe kohta. Viimases, mida lugesin, tehti klassikalist ABX testi võimenditega, mille hinnavahemik ulatus 200 dollarit maksvast Pioneerist (liuguritega ekvalaiseriga!) kuni 6000 dollarit maksva 2xmonoblokk lampvõimendini (nime ei meenu hetkel). Vahele mahtus veel mitu erinevat võimendit. Võimud mängisid sellisel ühesugusel helitugevusel, et kõik oleksid oma normaalses tööpiirkonnas ja seda katse käigus ei muudetud. Katse kõige jahmatavam tulemus oli vast see, et hoolikalt valitud katsealused ei suutnud teha vahet kõige odavamal ja kõige kallimal võimendil; huupi pakkudes oleks tulemus võinud sama olla (50:50). Kusjuures kõigile võimaldati eelnevalt võimudega tutvuda ja neid kuulata samade lugudega, mille alusel hiljem testiti. Ja ei midagi! Isegi nn. kuldkõrv ei suuda võimenditel vahet teha. See ei tähenda muidugi seda, et odav võimendi on sama hea kui see kallis, kuna tema tarvimisväärtus ei sõltu loomulikult ainult helikõlast.

    Sarnane pimetest tehti 44,1kHz 16-bit ja (vist) 192kHz 24-bit failide võrdlemiseks. Kõik ju on kuulnud DVD-Audio ja SACD vapustavat kvaliteedist ja eelistest tavalise CD ees? Tulemused näitasid paraku, et katsealused ei teinud neil mingit vahet. Vaid 3 inimese puhul oli katsetulemus 63:37 (ja mitte tavapärane 50:50), mis on paraku statistiliselt üsna ebaoluline. Kui inimene ikka teeb vahet, siis ta teeb eksole ju? Mitte nii, et pingutab mis kole ja isegi siis joppab ainult veidi. Sest milleks siis kõik need plaadid ja kallis tehnika? Aga ei tehtud vahet. Mulle on mulje jäänud, et see uurimus on üsna kuulus, seda on ikka aeg-ajalt näiteks toodud siin-seal.

    Mõtlemisainet peaks see kõigile audiofiilidele andma. Kui palju sõltub hindamistulemus tegelikult teie enda usust. Kas te suudate ikka objektiivsed olla? Pimetestid seda igatahes ei kinnita. Isegi kui te väidate, et on asju, mida ei saa mõõta, siis teie “kuldkõrvad” peaks ju ometi heal ja halval eksimatult vahet tegema?

    Ja lõpuks midagi positiivset. Midagi, mida ma tõesti usun – kõlarid, ruumi akustika ja algmaterjal. Need on need asjad, mille vahe on kohe kindlasti kuuldav ja mitte vähe. Lihtne kõlari nihutamine ruumis muudab heli rohkem, kui ükskõik milline kõlarikaabel (seni kui ta ikka üldse mingi normaalne kaabel on ja mitte lihtsalt värviline traat). Aga kõik see muu… vabandage, aga ma ei usu seda!

  39. Ja hakkab taaskord pihta.

    See on lõputu jada, milles üritatakse kahtluse alla seada nii haridust kui haritust, mõtlemisvõimet ja mida iganes veel. Probleem on hetkel inimsubjektide mõttemaailma piiratuses, mitte milleski muus. See, et ei suudeta midagi tõestada ei tähenda seda, et seda ei suudetaks tõestada n+1 ühiku aja pärast või seda, et seda oleks üldse võimalik tõestada. Kaablite SUUNDADE muutmisest tekkiv heliline vahe on minu, kui harimata inimese jaoks tekkiv vahe piisavalt suur, et seda muutma hakata.

    Usust veel rääkides – kõik praalijad ju usuvad millegipärast pimesi kellegi teadlase tõstusi olemata seejuures viibinud tõestamise juures. Samas, kui andsin võimaluse viibida kuulamistesti juures ja saada osa tõestamisest, siis tuuakse endiselt jonnakalt välja teemasid a´la keegi kuskil ajakirjas kirjutas nii, seal ja seal olla vist tehtud sellealane test, mis ei tõestanud mitte midagi.

    Nõudes minult tõestust asjadele, mida tõestasin, paluks järgmistes postitustes ka fakte, mitte kuulujutte esitada. Kuulujutte isegi minu jaoks ulmelistest asjadest võin ise siia lisada. Kui neist midagi tõeseks osutub, siis saan ka seda kommenteerida ja demonstreerida uskmatutele..

    Peace

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *