Miks käiakse kontsertidel…

Miks käiakse kontsertidel ….

…kui raadiost tuleb iga päev sama muusikat. Sama analoogia kehtib ka möödunud Alistair Cockburni seminaril, kuid kindlasti mitte ennast kordavas ja igatpidi halvas mõttes. Kellele ei meeldinud võib loomulikult nii mõelda, kuid mina sinna klanni kindlasti ei kuulu ega tahagi kuuluda. Eks iga mees kontserdil käies loodab ka ju saada mingit uut lähenemist või siis vähemalt värsket ja raju meeldetuletust millestki vanast ja heast.
…ja just nii juhtuski.

Agiilse maailma põhitõdesid on korjatud erinevatest kohtadest üles küll ja küll (sealhulgas on Alistairi enamus raamatuidki läbi loetud) ning omajagu ise teemat uuritud, kuid Cockburni, kui selle valdkonna üht ikooni, tahtsin oma silmaga näha küll. Tunnet, mis seminarile eelnes võiks samastada väikese spordipoisi omaga, kes esimest korda suure Kalevi mängu vaatama läheb – korvpalli on nähtud varem küll ning mängida ka nagu oskaks, kuid nende meeste esituses seda näinud ju pole! Seega ei olnud mul erilisi ootusi, kuid oli olemas soov seda natuke ikkagi näha (ja võib ette ära mainida, et minu ootusi ei petetud).

Esmane mulje Alistairist jäi positiivne ning kogu seminari kavas, mida ta sissejuhatuses tutvustas, ei olnud ka midagi ennenägematut. Alistair oligi täiesti normaalne inimene – käed, jalad pea jms – kõik olemas. Suhtles kõigiga vabalt, ilma mingi üleolekuta, samuti polnud kellelgi tema ees mingeid barjääre ega ka vastupidi. Seega hakkas seminar meenutama ühe rohkem ja rohkem kooli. Erinevus oli ainult selles, et koolis öeldi samasid tõdesid korrates, et mr. Cockburn ütleks nii… ja siin ütleski mr. Cockburn nii. Vot nii!

Kui rääkida päeva teema sisulisest poolest, siis üritas mr. Cockburn teha kiiret sissejuhatust agiilsesse tarkvara arendusse ja ma eeldan, et see ka õnnestus. Kes veel ei tea – “agile” parim vaste eesti keeles oleks kiire/väle (“agiilset” ÕS ei tea ning see minu parim pakkumine hetkel, “väle” kõlab ka täpselt nii nagu ta kõlab, seega terminina käib agiilne hetkel küll).

Igatahes agiilse tarkvaraarenduse põhitõdedeks on järgnev:

– kliendiga suhtlus lepingu läbirääkimiste asemel
– töötav rakendus kõikehõlmava dokumentatsiooni asemel
– isiklikud suhted arendajate vahel võimsa protsessi asemel
– muutustele vastuvõtlikkus plaani järgmise asemel.

Seega lõhume kõik kirjutatud reeglid – suhtleme rohkem ja tihedamini, paneme rõhku olulistele asjadele ja toodame tulemust kiiremini (ja tihedamini), kui tavalist step-by-step protsessi järgides. Eelnevalt kirja pandu võtab kiirelt kokku seminari sisu, kuid ilma ilmekate näidete ja praktiliste harjutusteta. Just viimaste rohkus oli tugev pluss Alistairile. Üllatav, kui hästi suutis ta enamusele lihtsate näidete ja harjutustega selgeks teha, et liigne müra protsessis aeglustab tootlikkust. Eks ole kõik ju näinud kui kaks osapoolt peavad suhtlema kolmanda vahendusel ja mis siis tulemus on! Tulemust sageli polegi, sest kõik kaob reeglite järgimise ja erinevate tõlgendamiste taha. Seega tuleb lihtsalt lõhkuda eesolevaid barjääre ja üritada mõelda vabalt!

Eelnev kehtib igas vallas, mitte ainult tarkvara arenduses – ainult vaadake kui palju bürokraatiat teie ümber vohab ning mõelge, mida annaks paremini ja kiiremini teha. Ja isegi kui sa teadsid seda kõike varem, ikka on hea seda korduvalt endale meelde tuletada – äkki siis hakkadki midagi muutma?

Mina isiklikult sain sealt vähemalt mingi süsti selleks korraks ja mõned mõttedki said kõrvale pandud teemadel, mida oleks vaja teisiti teha. Siit soovitused kõigile, nii algajatele kui ka edasijõudnutele – kordamine on tarkuse ema (vähemalt keegi kunagi nii väitis). Võtke osa, kui järgmine võimalus on!

8 thoughts on “Miks käiakse kontsertidel…”

  1. Üks väga oluline asi mis ta ütles oli ka see, et alati peab enne millegi kasutamist aru saama selle eesmärgist. Olgu see uusim protsess või framework – sa pead aru saama, mis probleemi üritab see lahendada enne kui sa seda kasutama hakkad. Kui üldse.

    Ehk siis dumat nada ne prõgat :)

  2. Ise tean (ja ise ka kasutan) agiilsuse selgitamiseks eestikeelset vastet, nagu seda on sõna “paindlik” (stiilinäide: agiilsed metoodikad ehk paindmetoodikad).

  3. Paindlik pole ikka päris õige sõna. See oleks selline bend-over arendus. Agile on vähemalt minu jaoks kiirus ja paindlikus korraga – väle, nobe? Oh, sõnaraamat ütleb ka sõna ärgas.
    Viimane oleks vist päris hea sõna, näitaks kiirust, paindlikkust ja mõistlikkust, aga kõlab kuidagi kehvasti :) Jääks vast agiilse juurde, teised saavad aru, ise saad aru ja müüa on kah parem kui võõrsõnaga tegu :P

  4. Minu kogemused Alistairist on lõpuni positiivsed. Tegelikult ootuspäraselt ma midagi erilist ja uut sealt ei kuulnud… aga see “krt ma ju tean seda. see on nii lihtne. miks ma seda ei tee veel??” tunne oli kogu aeg. Tglt see oli ka ootuspärane, JAOO’lt tulles oli sama fiiling… et nagu Äratus! :)

  5. Kui me järgmise päeva usecasede seminari lõunapausi ajal rääkisime sellest, miks asju “korralikult” nii raske teha on siis oli tal minu arvates üks väga tore võrdlus:

    Ka hammaste pesemine on tüütu, aga samas sa teed seda ju iga päev sest see on kasulik. See võtab sult ainult mõned minutid, aga kokkuhoid tulevikus hambaarstilkäikudelt on märkimisväärne.

    Seega – distsiplineeritust.

  6. Njah, hambapesujuttu rääkis ta ka agiilse jutu kõrvale. Praktikas tähendab nii hea analoogia aga seda, et iga ideed, mõttetut bürokraatiat hakatakse nüüd müüma disipliini ja hambapesujutuga. Lõpptulemus on ikkagi see, et peseme terve päev hambaid ja elu ei elagi.

  7. Skepsis, skepsis :-) Kuigi jah, alati on võimalik ekstreemi minna ja pesta hambaid iga poole tunni tagant. Mõned kindlasti teevad ka nii. Mõned kindasti peavad ka hommikust/õhtust hambapesu liigseks vabaduse piiramiseks ning elavad alates 30ndast suu kulda täis. Valik on alati olemas – mis on mingi valiku hind see on iseasi.

  8. Doh, mis skepsis. Ma räägin hea analoogia väärkasutamisest :) Sellest, et igaüks hakkab oma asja pushima hambapesujutuga suurt plaani vaatamata. Mitte et see läbi läheks ja me tegelikult hakkaks hambaid päev läbi pesema aga ma ennustan, et ma kuulen seda veel palju :)
    Alisairi muu jutuga polnud mu kommentaaril midagi pistmist. Laias laastus on ju tegu sama jutuga mida olen aastaid rääkinud ja mille eest mind on maha tehtud. Nüüd pole värsketelt fännidelt mingit vabandust kuulnud. Nõrk, ole mees mölisema, ole mees vigu tunnistama. Või siis ole mees Alistairi perse saatma :)

    Aga hambapesujutu teemal veel. Kui küsida igasugu erialda (“)spetsialistidelt(“) kuidas elu peaks elama siis jääks 24 tunnist väheseks.
    kokk: söögitegemine vähemalt tund aega, süüa tuleks rahulikult. 4h söömise peale
    arst: magada 9h, peale sööki puhkus, tunnike lõunauinakut. 11h
    autoseksualist: autot peaks pesema iga päev, enne sõitu väike ülevaatus, koristamine: 1h.
    riideseksualist: vähemalt tund aega riiete kombineerimisele. Õhtul hooldus 1h
    koduperenaine: koristamise peale vähemalt 1h, parem on kui rohkem. Paar tundi tuleks lapsega tegeleda.
    treener: treeningu peale vähemalt kaks tundi.
    seltskonnainimene: iga päev võiks kuskil sõpradega kokku saada. vähemalt 1h, aga pigem rohkem
    raamatulugeja: iga päev võiks ikka midagi lugeda. 1h

    jne jne jne. ei viitsi edasi kirjutada.

    Päris lahe elu :)

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *