Scrumist, tegelikult sertifikaatidest ehk miks ei ole pointi asju üle või ala-armastada

Leidsin ühe lihtsa blogiposti, mille pealkiri on küll 6 ebameeldivat asja Scrumis, kuid mis tegelikult räägib, miks Certified Scrum Master kirjutaja arvates suhteliselt mõttetu asi on. Artikli märksõnadeks on reaalse elu väline õpetamine, evangelism ja juurte unustamine.

Mõned omapoolsed kommentaarid. Kuna antud juhul pole mul vahet, kas teemas käsitletakse Scrumi või mõne muu õpetuse väärekspluateerimist, siis keskendun sellele, mida nende õpetuste raames müüakse ja ostetakse ehk siis sertifikaadile.

Sertifikaat

Igasugune sertifikaat, diplom ja kraad näitab, et sa oled ära õppinud, kuidas vastav verstapost saavutada. Selle mitteomamine nätab, et sa pole pidanud vajalikuks teemat omandada või asja lõpule viia.

Miks sertifikaat või kraad hea on? See näitab meile, mida inimene oma pädevuse omandamiseks või tõestamiseks konkreetselt ära teinud on. Otseselt halba pole aga ühe tunnistuse omamises midagi. Kogu halb tuleneb pigem hindajatest või süsteemi poolt paika pandud kriteeriumitest.

Kellel on sertifikaadi või kraadi omamise või mitteomamise suhtes eelarvamus (nagu ka artikli autoril), peaks natuke mediteerima, millest see hoiak tegelikult pärineb. Kõik on ju Pavlovi koera kombel õpitav. Kui oled harjunud nägema, et kõik kraadita inimesed on tölplased, siis võtad automaatselt oma joonlauaks kraadi olemasolu tingimuse. Kui oled kogenud, et kõik, kelle CV’s on 20 rida MS’i sertifikaati, on piiratud mõttemaailmaga jobud, siis just nii mõtled järgmise sarnase koolituskogemusega inimese puhul.

Muidugi päris ilma eelarvamuseta ja väljakujunenud vaadeteta ei saa. Küll aga saame mõelda paindlikult, kuidas me ühte sertifikaati suhtume ja kuidas me seda töös ära kasutame.

Minul näiteks on nõue, et kõik minu meeskonna (Quality Engineering Team) inimesed peavad omandama minimaalse kvaliteedi ja testimise alase sertifikaadi, milledest Eestis on kõige lihtsam saada ISTQB Foundation Level tase. Temaatilist kursust õpetatakse ülikoolis, eksam pole päris “lumme lasta”, on mõistliku hinnaga ja ei aegu.

Mida ma sellest sertifikaadist saan

1. Minimaalse huvi indikaator. Ma näen, kas inimest üldse huvitab testimise valdkonnas arenemine. Kui sa sedagi ei viitsi, siis ilmselt ei viitsi sa midagi.

2. Tööturu joonlaud nõuab. Potentsiaalsed kliendid on omandanud eelarvamuse, et sertifikaat (ja vahest ka erialane kõrgharidus) on miinimumnõue soovitud partnertöötajate CV’s. See on nüüd see koht, kus väga midagi parata ei ole. Tahad võistelda hankes, peavad õiged märgid rinnas olema. Ainuke, mida teha saame, on ettevõtte siseselt kaineks jääda ja mitte võtta ainueesmärgiks luua oma tööfassaad sertifikaatidest.

3. Ühine keel. Päris tavapärane on, et niivõrd laiahaardelises maailmas, nagu kvaliteet ja testimine, on erinevate inimeste jaoks samadel sõnadel erinev tähendus. Väidetavalt selliste ISTQB ja muude komiteede eesmärgiks ongi rahvusvahelisel tasandil sõnastiku ühildamine, mis on tegelikult päris üllas, kogu selle sertifitseerimise läbi rahateenimise kõrval. Kui inimesed töötavad aastaid ühes tiimis samale kliendile, siis pole väga vahet, millist sõnastikku nad kasutavad, peaasi, et kõik saavad ühte moodi aru. Meil aga päris nii ei saa. Tiimid muutuvad ja kliendid muutuvad. Kuigi suurema grupi inimeste hulgas enam-vähem ühtse sõnastiku kasutamine ei ole mingi imelabidas, teeb see vähemalt meie sisemise töö kiiremaks ja ühtsete mõistete valimisel on millelegi toetuda. Ka segaduses kliendile saab näidata, et me mõtleme konkreetse mõiste all kindlat asja. Professionaalne nägu kliendi suunal.

Palju ma seda sertifikaati siis tegelikult kasutan

1. Isiklikult veendusin, et mu roostes juhiaju sobib küll teadmata arvu Euroopase tööle tungivate India sertifikaadiomandajatega võistlema (järeldus ISTQB teemaliste foorumite ja blogide kommentaaridest). Mul on hea meel, kui ka minu vestluskaaslasel see kirje CV’s kirjas on. Meil on tööl ja õlleklaasi taga testimise teemal nüüd palju lihtsam rääkida. Kui sa aga ütled, et oled juba ISTQB FL tasemest üle kasvanud, tore, näita, mis värvi vöö sul siis tegelikult peal on.

2. Kui kliendi tingimused nii ütlevad, panen sertifikaati ja kraadi nõudvatesse pakkumistesse just nende inimeste CV’d, kes vastavad tingimused täitnud on.

3. Ühine keel üldiselt toimib. Meil on nüüd ühine sõnastik jah. Väga tore, nüüd saab küsida, kas see sõnastik sobib ka meie päris tööks. Ilmselt 100% mitte, võib olla isegi mitte kolmandiku ulatuses. Ja mis siis. Vähemalt on meil olemas selgeks räägitud alus-sõnastik oma, meie elust möödarääkivate definitsioonidega. Ja selle peale saame ehitada juba meile sobivama kustomiseeritud sõnastiku (oma wikisse).

Sertifikaaditeema kokkuvõtteks

Isiklikult ei viitsi väga vaielda, kas mingi ISTQB FL, Scrum Master jne sertifikaat on meile või maailmale vajalik või mitte. Nagu arvamusartiklis kirjutatud ja ise kogetud, on igasuguse õpetuse pime järgimine, sertifikaadi ülistamine ja silmaklappidega evangelism nõmedused.

Kui me just segi ei lähe ja ettevõtte ette suurt ning uhket ISTQB FL lippu ei tõmba või konverentsidele sellega laiutama ei lähe (ehk need kipuvad minema, kes oma fassaadi sertifikaatidele on ehitanud), vaid kasutame seda just selleks, milleks vaja, siis on ju kõik mõistlik. Midagi otseselt üks sertifikaat või raamistik ära ei lahenda, küll aga on igas õpetuses häid ideid või juhiseid, mida ära kasutada ja millele paremate mõtete puudumisel toetuda.

1 thought on “Scrumist, tegelikult sertifikaatidest ehk miks ei ole pointi asju üle või ala-armastada”

  1. Mulle tundub, et mehe point ei olnud mitte niivõrd selles, et kõik sertifikaadid halvad oleks vaid see, et Certified Scrum Master on üks eriti mõttetu sertifikaat. Sama teema umbes nagu eriliste diplomitehaste ülikoolide lõpudiplomid millel on küll kõlav nimi ja suvalise inimese peab ära aga mitte seda kes midagi asjast teab ka.
    Olles ise CSM sertifikaadi omanik võin küll öelda, et selleks, et antud medal endale rinda panna ei pea absoluutselt mitte midagi muud tegema kui minema koolitusele ja seal 2 päeva raiskama.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *