Kind le Hack

Dilemma e-lugeri ostmise mõttekuse üle oli kestnud juba kaua. Alates esimesest Kindlest. Mitte alates sellest momendist kui teatati e-ink tehnoloogia läbimurretest, aga kusagilt Kindle loomise ajast. Igasugused muud e-lugerid on mind alati külmaks jätnud, sest nad olnud juba kaugelt vaadates kuidagi puised. Rääkimata siis lähedalt vaatamisest. Ja tõttöelda, ega need esimesed Kindle-d oma imelike klaviatuuridega polnud just suuremad asjad.

Aga otsustamine on jah kestnud kaua. Raamatu lugemine kusagilt mujalt kui raamatust tundus kahtlane. Ajalehe lugemisest ma saan aru, mida aeg edasi, seda vähem on tahtmist lugeda pikki artikleid ja pealkiri või kokkuvõte on piisav, et kogu meedia sisukusega või sisu puudumisega hakkama saada. Aga päris raamatu lugemine mingi gadgeti ekraanilt… no see läheb kuidagi üle piiri. Või kas ikka läheb?

Sest tagasi mõeldes olen ma pidevalt ikkagi midagi lugenud, mis pole paberil. Esimene elektrooniliselt omandatud raamat oli Kikerikii. Puhas kuld ja tänaseks klassika. Teine pikem loetud teos oli “The Hitchhiker’s Guide to the Galaxy”. Mõlemad loetud linux terminali ekraanilt. Valge tekst mustal taustal.

Siis tekkis mulle Palm Vx. See on endiselt läbi gadgetite ajaloo üks stiilsemaid ja paremini disainitud tehnikaimesid, ma arvan. Keegi ehk nõustub ka. Palmi fenomen oli see, et talle oli omal ajal sama palju rakendusi kui tänapäeval poppidele telefonidele (suhtarvuna kasutajatesse äkki? no igatahes kümneid tuhandeid). Palmiga sai teha erinevaid asju. Palm sai näiteks internetti. Palm -> IR ühendus telefoni -> GPRS data -> Internet. Profit. Väga uudne tehnoloogia aastal 2001. Aga seda kõike kokku ühendada oli päris tore häkk. Ja muidugi siis ka raamatute lugemine Palmist. Ekraan oli küll udupisike, aga lugemiseks kuidagi hea. Pealegi oli sellel väga ilus roheline taustavalgus, mis ka öösel või pimedas bussis lugemise võimalikuks tegi. Ma lugesin igasugu asju, offline veebilehti ka, Plucker-i abil (ma olen suht üllatunud, et see on endiselt olemas). Pluckeril tuli üldiselt konfida aadress ja järgmise Sync nupu vajutamisega oli sisu su Palmis olemas. Wired ja Slashdot ja muud nö isetehtud raamatud. Omaaegne RSS lugeja. Tuleb juba kellelgi Kindle analoogia ka?

Aga raamatutest ikka ka. Üks oli kindlasti Pythoni Tutorial, mille ma Palmi ise konvertisin. Ilukirjandust väga ei lugenud, mäletan viiendat Potteri raamatut ainult. Sellepärast mäletan, et võrreldes eelmiste osadega oli see päris veniv. Ka Palmist. Loomulikult pole mul aimugi, kust see Potteri tekstifail mu kätte sattus.

Vahepeal oli paus. Pikk. Raamatud olid ainult paberist ja riiulis ja üsna harva tehnoloogia teemadel. Aga nüüd äkki, kui järjekordne uus Kindle müügile tuli, käis krõks ära. Fire polnud kunagi variant, võibolla kõik need “eestis ei tööta” teemad alateadlikult mõjutasid ka. Ehk kõik, mida te Fire kohta juba lugesite.

Aga neitsi Kindle siis. Hetkel kõige uuem, Kindle 4, WiFi, ilma puutetundliku ekraanita. Valida oli kas odavam reklaame näitav või veidi kallim ilma reklaamideta – võtsin viimase. Säästukas ikkagi.

Peale paari nädalat ei teadnud ma ikka, mida lugeda või miks sellest lugeda. Riiulis on kümneid lugemata päris raamatuid. Mingil põhjusel oli mulle ette jäänud Jargon File, vahel tuntud ka kui The Original Hacker’s Dictionary. Esimese hooga ei leidnud Kindle versiooni kuskilt ja mõtlesin, et noh, kui vanasti töötas isetegemine, teeks siis nüüd ka. Selgus, et on olemas Calibre, millega saab peaaegu ükskõik millest ükskõik mida e-raamatute vallas teha. Väga nobedalt see ei läinud ja tulemus sisaldas palju tühje lehti, aga vähemalt lingid töötasid. Ilma linkideta sõnaraamat tundus ka kuidagi totter mõte. Niisiis võib öelda, et esimene raamat, mida ma lugesin Kindlest oli sõnaraamat ja selle sinna saamine oli häkk. Elu on imelik ja korduv.

Faile saab saata Kindlesse kas e-mailiga või üle USB. E-mail on lihtsam ja selle abil saab ka oma faile konvertida Kindle formaati. PDF välja arvatud, selle lugemine on tõsine vaev. Eks need on ka põhimõtteliselt erinevad esitlusviisid, erineva eesmärgiga. Üle Amazoni Whisperneti on oma asjade saatmine toimib väikese tasu eest, üle WiFi paistab, et tasuta. USB puhul leidsin netist huvitava asja, et kui html fail ümber nimetada txt failiks, siis oskab Kindle seda ilusti näidata, linke sealhulgas. Miks mõlemad laiendid ei tööta jääb mõistatuseks. Ma ei suuda mingit conspiracy’t ka välja mõelda.

Ekraan. E-ink tehnoloogia on see, mis teeb Kindlest Kindle. Taustavalgustust pole ja väga ei tunne puudust ka. Lugeda on hea, üsna raamatu lähedane, võib-olla raamatut saab veidi pimedamas toas lugeda. Natuke tundub, et tekst justkui põleks sisse, mis seletab nn ekraanisäästjaid ja ilmselt seletaks ka reklaame, mis nende asemel oleks. Ekraan on muidugi kõigest hoolimata täielik ufo tehnoloogia. Alates karbist võtmisest, kui instruktsioon edasi käitumiseks on ekraanil. Mitte kleepekal. Ekraanil. Üldse on seda raske päris välja lülitada. Pilt on alati ees ja see tekitab segaseid tundeid, tahaks nagu kokku hoida midagi. Põhimõtteliselt on võimalik ta muidugi välja-välja-välja ka lülitada, aga seda pole vaja, sest … järgmine teema – patarei ei kulu.

Patareid on sellel asjal tõesti head. Väidetavalt kestab aku antud mudelil kuu aega. Mis tuletab jälle meelde Palmi, mille aku kestis ka nii kaua, et unustasid laadida. Senise kasutuse ja paari nädala lugemise juures pole aku näitaja peaaegu üldse vähenenud.

WiFi. Tegelikult pole märkimisväärne muidugi mitte WiFi vaid Whispernet. Ehk siis ülemaailmne 3G. Poisid pole just lahjalt ette võtnud. Selle koha peal, kus vanasti tehti IR või Bluetooth või USB tegid mehed internetiühenduse. Ja vaatasid, et internetist on vähe, tegid siis ülemaailmse 3G võrgu koostöös väga paljude operaatoritega. Ilma sind detailidega koormamata. Ja kui see tundub “noh mis see siis ikka ära pole”, siis vaata, kui palju läheb aega, et eesti 3 mobiilioperaatorit suudaks milleski kokku leppida. Rääkides sellest, ma vaatasin igaks juhuks üle väidetava Kindle 3G leviala ja Balti riigid koos Valgevenega on katmata, wtf? Keegi rääkis, et see töötas, kommentaare palun?

Muu nägu ja tegu. Väga kerge on. Väga väga kerge. Ostsin mingi ümbrise ka, see kaalub sama palju kui Kindle ise. Ei ole loogiline. Seda tunnet pole, et kukub kildudeks, aga kuidagi liiga kerge on. Nupud on selge klõpsuga, lehekülgede vahetamisel tunduvad isegi liiga tugeva klõpsuga olevat. Amazoni reklaamlause on, et sa unustad ära, et sa seda üldse käes hoiad. No unustaks küll, kui see klõpsumine üles ei ärataks. Käest ei libise, midagi nagu puudu pole.

Tarkvara on nagu ta on. Ma ei oodanud midagi erilist ja midagi erilist ta pole ka. Teksti näitamise või raamatu vaate osas pole midagi ette heita. Raamatute korraldamise osas tahaks nagu midagi enamat. Riiulit või kaanepilte näiteks, asi mis Fire-s vägagi olemas on. Poolelioleva raamatu leiab kiirelt üles, ka siis kui ta lahti pole. Kõik asjad on jagatud lehekülgedeks (sh. Settings), mille juures lehekülgede vahetamise nupud tunduvad väga mõistlikud ja cool lahendus. Klaviatuur ilmub ekraanile ja sellega saab trükkida umbes sama mugavalt kui telekapuldiga. Ehk siis mitte väga. Aga samas lugemise ajal pidevalt pisikesi klahve vaadata oleks ka häiriv, ma arvan.

Ma olen nüüd rääkinud ühest ja teisest, aga mul on pointe ka.

  • Viimane Kindle paistab olevat umbes sama meeldejääv seade, kui seda oli Palm Vx. Isegi kui ta ühel päeval enam ei tööta ja Amazon ei toeta seda ja sa ei saa pilvest oma raamatuid enam kunagi kätte, on see ikkagi väga ajalooline ese su kodus. Isegi kui ta aegunud on.
  • Isegi, kui miski on omal ajal päris okeilt töötanud (Palm Vx, sünkimine) tasub seda hiljem uuesti ja paremini teha. Kombineerides kokku häkke ja peites nende lipp-lipi peal oleku kasutaja eest, on võimalik tekitada uut kvaliteeti, mille kasutajad tõepoolest on rahul. Kombineerimine on järjest enam ja enam asi, mida tuleb osata. Kindlasti öeldi seda juba ka 30 aastat tagasi.
  • Häkkimine on kasulik ja hea, igati entusiasmi täis tegevus. Huvi üles näitamine, mitte kartmine katsetada ja leida viise asju oma äranägemise järgi kasutada. Häkkimine kui teadmiste kombineerimine. Kindle on üks pagana hea häkk.
  • Hitchhiker’s Guide ja Kindle ei ole üksteisest sugugi kaugel – http://xkcd.com/548/

1 thought on “Kind le Hack”

  1. Kaardilt on näha, et Kindle 3G leviala on eestis olemas, aga ainult Narva lähedal idapiiril (Venemaa mobiilivõrkudes)

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *