BEAWorld 2006, Praha, I päev

10. ja 11. toimus Prahas järjekordne BEAWorld konverents. Arvestades fakti, et Praha on hea koht kus õlut juua ning et me tegelikult ju WebLogicut igapäevatöös ja aeg ajalt ka Tuxedot kasutame olime kohal.BEAWorld2006

Esimene päev algas raskekahurväe keynotega, kus esinesid BEA CEO Alfred Chuang ning Intel Corp. UK managing director John Woodget. Kuna kogu konverentsi võtmesõnaks tundus olevat maagiline akronüüm SOA siis saimegi kuulda, mida need tegelased selle all mõistavad. Nagu Chuangi jutust selgus on aasta BEA buzzword SOA360. Ei tea kas seda peaks seda mõistma kui täisringi tegemist ning tagasi algusesse jõudmist.

Kokkuvõtvalt aeti keynotes suhteliselt teemassepuutumatut haipi ja ka silver bulleti jutt kumas (eriti BEA mehe) jutust üsna selgelt läbi. A-sse puutuvast, ehk siis arhitektuurist ei hakanud keegi rääkima. Manageridesse süstiti hea kogus helge tuleviku visiooni lõpuks ometi tulemuslikku tööd võimaldavatest collaboration töövahenditest, meeletust kasutusmugavuse tõusust läbi personaalselt customiseeritava ja skriptitava UI ja sellest, kuidas tulevikus on äriprotsess ja IT komponendid eraldatud jne jne. Ehk siis et kui praegu te teete IT-d valesti siis edaspidi on meil tänu uutele fantastilistele töövahenditele ja SOA-le võimalik teha sellist softi, mida kellelgi actually ka vaja läheb ja mis veelgi enam, on väga lihtsasti (odavalt ja kiiresti) arendatav.

Kolmandana keynotes rääkinud DHLi IT Servicete managing director läks veits teist teed. Ta ei hakanud filosofeerima abstraktsest tulevikuvisioonist. Selle asemel rääkis ta lihtsalt kui vinge IT organisatsioon neil on, kuidas kõik läheb järjest efektiivsemaks ja paremaks. Kuidas igal aastal võetakse uued eesmärgid teha tööd veel väiksemate kuludega ja järjest vähendada softivigu ning kuidas see kõik hästi õnnestub – vist siis tänu SOA-le või kes teab, mina igaljuhul aru ei saanud. Igaljuhul oli kenote lõpuks tunne üsna tühi.

Peale keynotesid ja lõunat algas töö sektsioonides. Kuulasin, kuidas BEA ja Groupe Casino (arvate et tegemist on kasiinodega?) rääkisid Event-Driven Architecturest. Juba alguses ütlesid nad kohe ära, et tegemist ei tule tehnilise jutuga vaid sellise ülevaatega ja nad ei valetanud. Sisuliselt peitub järjekordse imelise akronüümi taga “uudne” lähenemine kus eventid muudavad süsteemi olekut ja nende peale käivitatakse tegevusi. Peale lühikest sissejuhatust räägiti kohe edasi tootest nimega AquaLogic Hiper Workspace for Retail, mis on siis BEA poolt kaubandusse pakutav EDA reference implementation. Selle abil saab implementida selliseid ennekuulmatuid asju nagu toodete tagasikutsumist ja allahindlusi ja uute toodete launche ning kasutades RFID-sid ka automatiseerida laoseisude manageerimist. Ok, nüüd siis teate, et seda saab teha EDA-ga. Teinekord hea öelda: meie programm kasutab EDA-d. Lootusetus süvenes.

Lootsin, et äkki räägitakse telco sektorile vähe asjalikumat juttu. Selle sessiooni akronüümiks oli IMS. Pudikeelses inglise keeles rääkis IMSist tegelane Telefonica-st. Jutt algas sellega, et UMTS on täiesti mõttetu asi – tavaklient seda ei kasuta, MMS on feilinud ja üldse peale SMSi ei ole ühtk normaalset asja telcos välja mõeldud aga vaat nüüd, nüüd on meil killer asi ja see on IMS. Et teid guugeldamisest säästa, siis IMS tähendab IP Multimedia Subsystem. Tegemist on üle IP protokolli töötava SIP-il baseeruva standardiga, mis sisuliselt võimaldab integreeritud ja personaliseetritud teenuseid, millest tähtsaim on presence. Jutust jäi küll mulje, et IMSi adopteerimine toob meid Orwelli 1984 ja Dicki The Minority Reportile üsna hea sammukese lähemale. Muuhulgas olevat Telefonicalt juba soovitud saada selliseid teenuseid, et kui klient astub panka, siis selgub ta mobiili järgi koheselt kas tegu on tähelepanu vääriva tegelasega või mitte. Tegemises pidi olema selline teenus, kus vanemad saavad pidevalt jälgida seda, kellele nende võsuke helistab ning iga kord teatud isikutele helistamist keelata. Näiteks, kui su poeg helistab oma diilerile, siis sulle tuleb notification, et kas tahad seda lubada. Kuna IMSi toetavad telefonid on suht kallid, siis ilmselt esmajärjekorras (kui üldse) jõuab asi äriklientide kasutusse.

Päeva kaks viimast esitlust tundusid vähemalt nime poolest tiba tehnilisemad olevat. Esimesel neist rääkis Lars Van Dam BEAst kuidas nüüd on BEA ja Microsoft nagu sukk ja saabas ning kuidas ühildada .NETis ja Javas kirjutatud komponente. Loetles erinevaid võimalusi nagu nt. läbi serialiseeritud CORBA objektide, XML dokumentide, SOAPi, message queuede jne jne. Enivei sõnum oli tegelikult ikkagi selles, et tulge meie boksi võioblla väike pühadeküpsis. Tooted mida seekord promoti olid siis Aqualogic Interaction Portal (enne oli Plumtree Portal) ning Aqualogic Data Services Platform. Sõnum oli selline, et ärge kartke ühendada eri tehnoloogiatega tehtud komponente – selleks on mitmeid võimalusi – kuna tundub, et BEA rõhub portletite peale, siis muidugi soovitati kasutada integratsiooni läbi portaalide ning WSRP-d.

Viimaseks päeva ürituseks jäi paneel BEA Standards and Open Source, kus tuntuimaks esinejaks oli Rod (Springimees) Johnson Interface 21st, keda sekundeerisid veel 4 tegelast BEAst. Rahvast oli räigelt, kuid huvi lahtus üsna kiiresti kui selgus, et tegemist oli suht filosofeerimisele keskendunud paneeliga. Räägiti peamiselt sellest, kuidas on hea kasutada avatud standardeid ja kuidas kommertsiaalsed ja open source asjad teineteist täiendavad. Suurima puudujäägina hetkel nägid BEA paneelimehed seda, et BPMi jaoks ei ole veel korralikku standardit olemas.

Tiba põnevamaks läks kui inimesed küsima hakkasid. Johnsonilt küsiti, kas Spring 2 pole mitte hakanud bloatwareks muutuma – kattuvaid osasid JavaEE5 ja EJB3-ga on suht palju. Johnson ei lasknud ennast peedistada ja põtkis kogu kriitika ära: juba Spring 1 oli parem kui EJB3, miks rääkida kattuvusest kui Spring on lihtsalt niivõrd palju parem asi. Mis bloatwaresse puutub – Spring 2 on näiteks väiksem kui hibernate ja paljud teised projektid. irw. Üldiselt uuriti veel et mis on BEA huvi arendada paralleelselt open source asjadega analoogilisi kommertsiaalselt produkte nt. nagu OR mapper Kodo. Vastusest võis välja lugeda, põhjuse, miks nende CEO mingit selget visiooni rääkida ei osanud – BEA ei tegele programming mudeli (ehk siis minu interpretatsioonis arhitektuuripõhimõtete arendamisega), BEA keskendub sellele, mis opernsource mehed eriti teha ei viitsi nagu näiteks fault detection ja monitooring ja skaleeruvate klastrite ehitamine. Ilmselt seepärast kuulemegi konverentsil peamiselt seda kui toredaid programme oleme teinud, mitte visiooni sellest kuidas asjad võiksid kokku käia. Paneli lõpuks küsiti Rod Johnsonilt, mismoodi open source projekte alustada. OpenSource projekte ei saa teha ilma community ehitamiseta ja see nõuab täiesti meeletut pühendumist ja himsasti aega. Näiteks Johnson oli Springi alguspäevil kirjutanud igapäevaselt mitmeleheküljelisi vastuseid kõigile asjassepuutuvaile küsimustele. Samuti on oluline omada selget roadmappi, kirjutada põhjalik core dokumentatsioon ning omada korralikku core-koodi – pigem olgu featuure puudu aga olemasolev kood peaks töötama.

Peale panelit serveeriti suupisteid ja toimus mess. Sellest midagi erilist mainida polegi võibolla ehk seda, et vähemalt nende marketingitibina sõnul hakkab freeware VMware serveri uues versioonis sisalduma multiple snapshot tugi.

5 thoughts on “BEAWorld 2006, Praha, I päev”

  1. “Muuhulgas olevat Telefonicalt juba soovitud saada selliseid teenuseid, et kui klient astub panka, siis selgub ta mobiili järgi koheselt kas tegu on tähelepanu vääriva tegelasega või mitte.”

    Odot. Kuidas see nüüd töötab?

  2. Mitte et ma teaks, aga põhimõtteliselt…

    paned pangakontorisse GSM tugijaama, kui mõni mobla ennast sinna sisse regab, tehakse väike ristpäring üle telefonica ja panga kliendibaaside ja volitatud pangategelasel hakkab ekraanil plinkima selle miljonäri foto. Tegelane hüppab oma kohalt püsti, leiab saalist sarnase näo üles ja hakkab taldu lakkuma.

  3. Nojah, seda mõtlesin minagi. Aga esiteks kas tugijaam mingi enam-vähem kallis asi ei ole? Ja teiseks, sel juhul saaks vist ka praegust tehnoloogiat ära kasutades samas asja lahendada. Mitte, et ma teaks tugijaamadest midagi, aga eeldan, et seal saab kuidagi ühendunud telefonide numbrid kätte. Pank minu numbrit teab. Stringivõrdlusega saab ilmselt ilma Telefonicata hakkama :)

    Siinkohal hakkan mõtlema, et mulle üldse ei meeldiks kui telco hakkaks selliseid andmeid suvalistele jagama. Huvitav mida leping selle kohta ütleb…

  4. Lepinus on kindlasti kirjas punkt, et lepingut võib lühikese etteteatamisega “parandada”. Big brotheri teemat ei saa üldse arendada, sest siis selgub kohe, et tegelikult big brother juba vaatab või vähemalt saaks vaadata kõike.

    Mulle meeldis see point, et BEA teeb asju, mida open source mehed ei viitsi teha. Päris kaval nish, niikaua kui sa oled kiire ja jõuad visata “ärikriitilisi” täiendus on arhitektuur nende jaoks tõesti ebaoluline.

  5. No samas mina võtan seda nii, et kui opensource mehed ei viitsi midagi teha järelikult laiahaardelist nõudlust sellele pole. Enamik projekte ja firmasi on lihtsalt liiga väiksed, et asjade tegemiseks peaks kasutama kogu kama mida BEA müüb. Mitte, et neil halb kama oleks, kuid ega karjäärikallur pole kah paha asi aga mul on lihtsalt enamasti aiakäru vaja.

    Et siis point on see, et enterprise stuff on nishitoode, seetõttu ei leidu piisavalt palju inimesi, et nad nii keerulist asja vabast ajast teeks.
    Ja põhjus miks me sellisest nishitootest nii palju kuuleme on see, et enterprise tarkvara toetamise tarkvara on selline piisavalt ebareaalne asi, et seda saab suure liiaga müüa, ilma et keegi kohe täpselt aru saaks mis toimub. Karjäärikallurite müümine aianundusmessil oleks märksa imelikum.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *