Aarhus, JAOO, day two

Teise päeva hommik tuli meie jaoks selgelt liiga vara. Lasime end sellest häirida, aga läksime ikkagi kohale kohe esimest keynote-i kuulama, seda rääkis Suni mees Guy L. Steele ning teemaks oli keel nimega Fortress, mida nad arendavad. Märksõnad, mis meelde jäid oli unicode (tähenduses, et miks peab keel olema ainult us-asciis, kui sa saad näiteks 10 erinevat sulgu ja pi-d kasutada) ja matemaatika. Ehk siis näited oli väga matemaatika-lähedased, et sa saaks kirjeldada oma arvutusi nii nagu matemaatikud. Millegipärast jäi mulje, et progejatest läks see jutt suhteliselt mööda, sest me ju armastame for-tsükleid ja meile ei meeldi summa märk. See oli silmarinig laiendav ning kui nende lootused on 2011 sellega popid olla, siis on sinna natuke aega ka.

Edasi käisin kuulasin sissejuhatust tracki “Domain Specific Languages”, seda pidi algselt rääkima Martin Fowler, aga kuna ta terviseprobleemid ei lubanud tal lennureisi ette võtta, siis asendas teda tracki host Markus Völter. Kahjuks oli see jutt nii abstraktne, et seda võiks kokku võtta ka sõnaga tühi ja ma otsustasin, et vahetan tracki.

Päev möödus siis edasi trackil nimega “What makes Agility Work?”. Esimene ettekanne oli näide elust, kuidas agiilsete meetodite rakendamine võib mitte toimida. Firmast, kus keegi oli pähe võtnud, et rakendame agiilsust ja siis pandi piloot tööle. Ebaõnnestunime tuli väidetavalt põhjustatud sellest, et piloot oli kriitiline projekt, mis tõi kaasa selle, et esimeste möödalaskmiste ilmnemisel peeti paremaks hakata asju juhtima vanamoodi. Samuti toimusid organisatsioonilised muutused ja peamine pushija ning toetaja kadus. Muigama pani see, kuidas kirjeldati inimesi muutuste ajal ja pärast. Agiilsed inimesed on õnnelikud ja suhtlevad, pärast olid nad kössis ja vait oma laua taga ja seina peale on pandud gantti chart. Eks ta ole.

Järgmisena rääkis Kevin Henney teemal “Agility Cube, six faces of Agile”. See mees tundus olevat üks asjalikemast, in touch reaalse eluga, teab ja oskab esineda. Tema loominguga peaks rohkem tutvuma. Ise oli ta õnnelik oma interneti-safe nime üle, mis teeb ta väga leitavaks.

Scrum oli minu jaoks võõras sõna, aga just selle rakendamisest ja edust tegi jutt äjärgmine esineja. Kuigi teemaks oli scrum-i tjuunimine, siis tegelikkuses käis jutt a la “tahate saada 10 korda kuulsamaks? Tehke Scrumi ja Scrum teeb teid selleks”. Minu kergelt negativistlik hoiak on põhjustatud sellisest tüüpilisest ameerikalikust lähenemisest “5 korda parem X firma näitel, 4 korda parem Y firma näitel, 8 korda parem Z firma näitel, USKUKE MIND!!!”. Igatahes vähemalt tekkis mul huvi, et lähemalt vaadata, mida täpselt see protsess endast kujutab. Pidevad võrdlused “nagu Toyota” panid samas mõtlema, et kas tiimi muutmine masinavärgiks on tegelikult nii hea mõte. Ja mis pagana asi on Backlog?

Sellele järgnenud organisatsioonipsühholoogia teemaline laialivalguv vestlus oli kasulik vähemalt ühel põhjusel. Moraaliks eelnevale jutule tuli keegi publikust välja ideega, et kui agility rakendamine ja 6 korda efektiivsemini töötamine skandinaavia maades ei tööta, siis see tähendab, et meie firmad on niigi juba niivõrd agiilsed ja töötavad meeletult produktiivselt. Ma olin ka kohe kuidagi nõus. *smile*
Viimasena päästis päeva Alistair Cockburn, kes rääkis projektide failimisest ja õnnestumisest. Või millestki. Tracki juht juhatas ta sisse ka umbes nii, et teate ma ei tea millest ta räägib, aga ma loodan, et ta ise teab. Loomulikult sisaldas ettekanne ka kohustuslikku nalja ta nime kohta. Meil tekkis ka tegelikult eemisel õhtul peol oma nali sel teemal, aga ma siinkohal jätaks ta rääkimata. Kõige parem on ikka, kui sulle räägitakse asjadest, millest sa ennast ära tunned.

It run
Sel päeval oli ka IT-Run, ehk ühe taani miili (7.532 km) jooks. Meie jäime oma liiskude juurde ja vaatasime pealt, tegeledes rohkem tõstmisspordiga. Igas reklaamboxis olid õllekastid, nii muuseas. Et see asi väga reklaamiks ei lähe, siis ma ütlen ainult, et sponsorid pakkusid meile rohkelt süüa ja juua ja nänni ka hiljem, hotelli lobbys. Mingil määral seltskondlik üritus. Esindustshikid olid konstantses barbie-modes. “We are from Denver, Colorado.” Right, we are from Tallinn, Harjumaa.

4 thoughts on “Aarhus, JAOO, day two”

  1. Vaatasin tiba vikipeediat.

    Backlog: “Product functionality requirements that are not adequately addressed by the current product release. Bugs, defects, customer requested enhancements, competitive product functionality, competitive edge functionality, and technology upgrades are backlog items. ”

    TODO list siis põhimõtteliselt :) SCRUMis on neid liste mitu. Projekti, reliisi ja sprindi backlogid. Projekti backlog on siis nõuded, reliisi backlog on valik nõudeid mis reliisiks tehud peaks olema ja sprindi backlog on arendajate poolt koostatud täpsem todo list reliisi nõuete täitmiseks. Viimane on minu arust väga lahe, ilmselt kuna ma olen sarnast asja pushinud :)

    “It is critical that the team selects the items and size of the Sprint Backlog. Because they are the ones committing to completing the tasks they must be the ones to choose what they are committing to.”

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *