JAOO 2009 – jätkub

… Jätkub JAOO 2009 ülevaade …

Võib-olla oli isegi hästi, et eelmisel päeval sai varakult hotelli. Teise päeva hommiku keynote’i tuli andma Haskell’i looja ja promoja Micosoftist, Simon Peyton-Jones. Kes veel ei tea, siis Haskell on vägev funktsionaalse progemise keel. Üleüldse räägiti konverentsil suhteliselt palju funktsionaalsest programmeerimisest ja kuidas selle abil näiteks concurrency probleeme lahendada. Aga tagasi sessiooni juurde. Peale lühikursust, kuidas Haskellis progeda, hakkas Simon rääkima type-class’idest. Ehk siis, Java inimesele klassi sarnastest asjadest, mida funktsionaalses progemises muidu ei ole ja mis sai just-just Haskelli tehtud. Kokkuvõtteks, see sessioon tekitas tunde, et peaks kunagi seda funktsionaalse progemise asja lähemalt vaatama ja koolis õpitut natuke meelde tuletama.

Teisel päeval oli track nimega „Java Now“ ja mina, tubli developer, veetsin enamus päeva seal. Ehk siis neli sessiooni viiest. Võib-olla asi jäi väheke ühekülgseks, kuna enamus esinejaid oli Spring Source’ist, aga muidu oli suht kasulik. Esimene oli Rod Johnson, kes rääkis miks, liiguti keerulise J2EE pealt kergekaalulise vabavara peale. Rodi järgi oli põhimõte selles, et J2EE hiilgeaegadel peeti developerit selliseks alamaks olendiks. Talle oli vaja kõik ette kirjutada, et ta teeks kõik nii nagu vaja. Ka standardid ja keerulised protokollid. Oma osa oli ka väidetavasti ex-Corba inseneeridel, kes tahtsidki nimelt keerukust, et oma fetišit rahuldada. Tänapäeval on developer aga kunn, kuna tema käes on võim teha mida iganes, et asi ilus välja näeks – väikesed tükid, mida kokku pannes saab teha suuri asju. Kuna Rod ise Springi mees, siis kogu jutu illustreerimiseks kasutati kõvasti Springi näiteid

Järgmise mehena rääkis Dalibor Topi? Sun’ist JDK7’st. See on uus Java versioon, mis on erinevalt eelmistest open source. Lubati mitmeid keele täiendusi ja JDK-sse sisse integreerida rohkem kasulikke lib’e. Näiteks classpath kaob ära, tehakse 64-bitine versioon, porditakse Linuxitele, millele hetkel tuge pole ja integreeritakse näiteks Jigsaw ning NIO2. Kokku kaheksa erinevat milestone’i, millest viies on tegemisel või juba lõpetatud. Ootame siis pikisilmi uut JDK’d.

Kaks viimast sessiooni sisaldasid Kirk Pepperdine loengut, kuidas võidelda latency vastu ja Ebehard Wolff’i ülevaadet põhilistest vigadest, mida Javas kirjutades tehakse. Esimese mehe jutt oli võib-olla liiga spetsiifiline ja huvitav miljonite kasutajatega rakenduste haldajatele, säästmaks protsessimise aega. Põhimõtteliselt rääkis Kirk, kuidas objektid Java heapis liiguvad ja kuidas vältida seda, et nad ei satuks kusagile sügavustesse ning ei ahnitseks mälu ega kutsuks esile GC’it. Ebehard rääkis aga suhteliselt teada-tuntud juttu, et Javas tehakse tihti vigu veahalduse, DAO’de disainiga, sõltuvustega ülepingutamisega ning mäluleketega. Tema pakutud lahendused sisaldasid enamuses Springi, samas mõned lahendused oleks võinud natuke elegantsemad olla.

Vahepalaks sai päeva keskel käidud Scrum vs. Kanban sesioonil. Esineja Hendrik Kniberg, kes oli olemuselt ja jutult täiest näitleja Rick Moranis’e (Honey, I Shrunk the Kids) moodi. Kogu jutt oli päris huvitav ja tema slaididest olen kasutanud ja kasutan edaspidigi kasulikku infot. Ja tore oli teada, et me olemegi kogu aeg kasutanud Kanban’i, mitte Scrum’i.

Päeva lõpetuseks käisime Taani Java usergupi üritusel, mis toimus konverentsi raames. Põhimõtteliselt vastandati seal omavahel Ebehard Wolff’i, kes nägi Javal suurt tulevikku ja Jim O. Coplien’i, kes nägi Javas uut Cobolit. Kuna kokkusaamisel pakuti süüa, juua ja veini, siis lõpp kipus juba päris huvitavaks minema. Samas polnud ka päris kasutu läbu – omaette huvitav on kuulata, mida tööstuse arvamusliidrid arvavad.

Kuna haigus ei olnud seda nägugi, et hakkaks järele andma, siis jäi ära JAOO IT jooks. Millest on tegelikult isegi omamoodi kahju, kuna minu number oli 999. Sai järjekordselt õhtul varakult magama heidetud :(

Viimane päev hakkas pihta keynote’iga Oracle mehelt Cameron Purdy’lt. Kuigi Oraclest ta eriti ei rääkinudki. Pigem vastandas Javat ja C++ ja tõi välja, et internet on kõvasti muutnud mõlemat keelt ja tekitanud uusi, kasutades Java JVM’i, nagu näiteks Scala, Ruby. Selline rahulik kokkuvõttev jutt viimase päeva alguseks.

Päev jätkus suhteliselt uimaselt. Sai käidud kuulamas disaini jutte, mis ei tekitanud mingeid emotsioone ja iPhone’ile aplikatsioonide progemist. Viimane oli natuke huvitavam, aga ei midagi eriti revolutsioonilist. Vähemalt tean nüüd, kuidas umbkaudu seda teha ja mis tööriistu kasutada.

Peale lõunat sattusin endalegi ootamatult huvitavale loengule. Mary Poppendieck rääkis natuke enda arendamisest – kui kiiresti ja kuidas tavaliselt mingi oskus tekib, mis on eesmärgipärane harjutamine ja kuidas seda kõige paremini rakendada. Sarnast asja räägiti kunagi ka töö juures, enda arendamise ja mentorluse miitingutel. Meie PDL haakus põhimõtteliselt selle jutuga.

Viimaseks loenguks enne lennukile tormamist sai .NET’i trackist kohaliku Taani firma Umbraco demo. Põhimõtteliselt tegemist avatud koodiga CMS’iga. Tehtud, nagu juba enne mainisin, .NET’i ja asp’i kasutades. Nende väide oli, et selline CMS meeldib arendajatele. Üldiselt paistis, et see on täitsa võimalik, mina sain aru kuidas see on umbkaudu üles ehitatud ja kõvasti koodimist sisaldas selle konfimine kah. Märksõnadeks eraldatud kihid view loogika ning veel muude asjade jaoks. Kohalolnute meeleheaks pani esitleja oma live süsteemi kohapeal valmistatud häki, mis jagas mingisuguseid premium õiguseid. Ainuke jama kogu selle asja juures oli see, et tehtud kõik .NET’is. Kui keegi otsib midagi sarnast ja .NET pole vastumeelne, siis soovitan vaadata.

Mis veel huvitavat oli? Kuumad sõnad konverentsil olid Cloud computing, REST, concurrency ja funktsionaalne progemine. Ja üldine trend, et kõikvõimalikud lahendused teha veebipõhiseks. Paar asja, kus ei käinud, tundusid põnevad, näiteks Thorn – JMV’il põhinev skriptimiskeel. Oli ka mitmed moodsaid progemiskeeli, näiteks Clojure, millest teab Siim rohkem rääkida.

Korraldusliku poole pealt kiidaks veel Twitteri bingo mängu: iga hommik jagati sulle kaart, mille taga olid numbrid. Numbreid loositi Twitteri kaudu. Kui sul vedas ja said varakult oma tabelis kõik numbrid maha kriipsutatud, said raamatu. Kahjuks minul sellist õnne ei olnud, aga tore üritus ikkagi.

Mis ei meeldinud? Toit…sorry taanlased, aga te ei oska süüa teha. Enamus asju on täiesti maitsetud või halvemal juhul söömiskõlbmatud. Isegi kotlette ei osata teha, need suhteliselt kõvad ja saepurukuivad. Julgen seda väita, kuna toit ei olnud eriti meeldiv ei hotellis ega konverentsil. Kõige parem toit, mis kogu tripi jooksul saime, oli kohalike türklaste tehtud pizza, mille esimesel õhtul hotelli tellisime.

Sellega on ka läbi saanud „väike“ kokkuvõte JAOO 2009 konverentsist. Järgmine aasta läheks hea meelega, uurima uusi trende ja tehnoloogiaid ning vaatama mis arengud on praegustega toimunud. Kui keegi kahtleb, kas minna või mitte, siis ma soovitan kindlasti minna.


JAOO konverentsil osalemist toetas EAS.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *