Aarhus, JAOO, day one

Avang Esimene konverentsipäev on olnud üpriski asjalik. Väike ülekanne siis asjadest, mida ma/me kuulamas oleme käinud ja näinud.
Sissejuhatus oli Amazoni mehe poolt, kes rääkis Amazoni teenustest ja platformist. Peamiselt jutt, mille peale saad aru, kui väike täpp sa oled ja kui suuri asju maailmas tehakse.


Edasi käisin silmaringi avardamas concurrency teemadel, see loegn oli, ütleme, huvitav. Näitena kasutati puhvrit meetoditega get() ja put(). Ja kuidas seal erinevaid asju lockima peab ja kontrollima. Njah. Peamine point oli see, et java-le ja ka muudele keeltele on tehtud “join” extension, mis lisab concurrency teemat abistava/lihtsustava syntaxi ja featured. Aga ikkagi, get ja put näide, sellistesse asjadesse on raske uskuda. Sama näidet kasutasid kaks meest, teisena keegi ülikooliprofessor, kelle peamine nali ol selles, kuidas ta mõtleb mingi asja välja ja siis keegi üliõpilane tuleb ja implemendib selle kogemata ära ja see töötab ka. Õhtupoole kuulasin samalt trackilt veel funktsionaalkeele (Haskelli) ja transactionite ühendamisest, see mees oli päris veenev ja silmaring laienes kenasti.
Mingil vaheajal külastasin Teamwork-i promo boothi, tundub suhteliselt promising tiimitöö soft, rääkisin pikemalt sealse demojaga, muuhulgas ka peldikus (kui see on osa müügitööst, siis teeb ta seda hästi). Ta oli sillas eesti peale ja tekitas kohe innuga oma softi uue keele ja tõlkis minu abiga ära sõna Projektid. Töötas ka. More or less. Olen nõus proovima.
Siis kuulasime herr saksa professori poolpromo juttu tema programmist Sotograph, mis siis on midagi koodi analüüsi, ülevaatlikkuse ja refaktoorimise abistamise vahendi ristsugutis. Samuti selleks, et arhitektuurist ülevaadet saada ja kui mitte seda parandada, siis hoida vähemalt samal levelil. Idee oleks siis nende vahendi abil monitoorida oma projekti ja näha kahtlasi muutusi. Kui see pagana kasutajaliides ja usability poleks nii halb olnud nagu ta oli, siis ma isegi võiks uskuda sellesse. Vahend vana koodi või tundmatust koodist ülevaate saamiseks ja kriitiliste kohtade leidmiseks. Kõik tegevused olid ikkagi vähemalt 6 kliki ja kaheksa tabi/dialoogi/checkboxi kaugusel, mida kõike on liiga palju. Rääkisin nendega ka pärast, nad vähemalt väidavad, et neil on ideid UI parandamise osas. Samas on nad veendunud, et see ongi expert-tool. No hea küll.
Rohkem või vähem asjalikku poolt kandis ka ühtune Alistair Cockburn ettekanne (või tegelikult party keynote) teemal “Methodologists are Blue-Green Algae and Methodologies as Swimsuits”. Vägagi meelt lahutav ja samas ka mõtlema panev kompott inimeste käitumisest, softi tegemisest ja filosoofiast.

Ja siis tuli party. Aga ma lubasin asjalik olla selles postis. Ma ei tea palju neid osavõtjaid siin on, aga naisi on umbes 5 ringis. Kujutage nüüd ette, mida soovite :)

3 thoughts on “Aarhus, JAOO, day one”

  1. Minult siis ka mõned säravamad muljed kirja… Ma alustaks Day Zero’st, ehk pühapäevane reis Aarhus’i. Esimene mälestus algab sellega, kuidas unine pilk kellale ehmatab korrapealt üles. Reisivarustus sai ahvikiirusel kotti ja koosnes peamiselt puhastest sokkidest ja pudelist viinast. Etteruttavalt märgin kohe ära, et see viimane jõudis täpselt samas seisukorras koos minuga ka tagasi Tallinna :) Ja siis mõnusa üle 100 km/h tempoga lennujaama.

    Tallinna lennujaam – turvakontrolli sabad on endiselt frustreerivalt pikad.

    Kopenhaagen – ümberistumiseks on meil u 2.5h aega. Seega jõlkusime niisama ringi ja testisime kohalikku (tasulist) wifit. Selgus, et Heikkol kaasasolnud vahend meid sinna sisse häkkida ei aidanud. Täpsemalt öeldes ei töötanud üldse. Kui enamus ooteajast oli surnuks löödud, suundusime Aarhusi lennu gate’sse, mis muuseas oli terminali kõige kaugemas nurgas. Ma ei üllatuks, kui ta 1-2 km oleks. Ja seal saime teada, et meie lend on canceldatud… sama pikk maa tagasi pileteid ümber vahetama, veel 1.5h molutamist ja jälle jalgsimatk gate juurde.

    Aarhus – see oli ka ainus õhtu, kus me üldse linna nägime. Täpsemalt öeldes Cherlock Holmesi pubi ja ühte kebabipleissi. Hinnad panid tõsiselt järele mõtlema, kas me ikka tahame seal süüa-juua. Õlu – 45 DKK ja kebab friikatega 55 DKK.

    Hotell oli normaalne. Tasuta wifi ja loendamatu hulk satikanaleid. Tasulistel kanalitel oli märkimisväärne omadus, et mingit manifesti koos hinnaga näidati nii umbes pooleks sekundiks ja siis läks kohe film peale. Uudishimu rahuldamiseks tekkis mõte seda tähtsat juttu fotokaga filmida ja siis stoppkaadris läbi lugeda, aga vist pealehakkamist jäi väheseks ja nii ta jäi.

    Ahjaa… Aarhusis orienteerumiseks soovitan kasutada kõiki muid vahendeid peale kaardi. Mispidi me oma kaarti ka ei keeranud ja misiganes oletusi me ka oma läbitud marsruudi kohta ei teinud – asukoha tuvastamine ei olnud meile jõukohane. Leidsime ka ühe sellise avaliku kaardiplakati, millel on suur punane täpp “You are here”. Kõik vist on selliseid näinud… Nojah, selle konkreetse kaardi omapära oli selles, et me asusime päris kindlasti kuskil mujal punktis, kui see punane täpp oli :)

  2. Day One

    Alustasin SOA trackiga. Esimene loeng “Patterns in Service-Oriented Architectures” oli peamiselt nagu sissejuhatus tracki… näidati paari slaidi patternite nimetustega ja öeldi, et räägime õhtupoole neist täpsemalt. Ja lisaks veel pikk jutt sellest, kui hea see SOA ikka tegelikult on. Kõlas usutavalt.

    Teiseks tuli “Applying Dynamic Languages to SOA”. Selle loengu uba minu jaoks seisnes märksõnas “Multi Language Platform”. Jutt siis sellest, kuidas järgmine Java VM sisaldab endas ka interpretaatoreid mitmetele dünaamilistele keeltele, nagu ruby, python, javascript ja nii edasi. Kui lihtne saab neid olema integreerida oma java-rakendusse. Ja kui vahva on siis valida iga konkreetse probleemi lahendamiseks sobiv keel. Tundus natuke liiga hea olevat, et tõsi olla… aga eks näis.

    “Domain Driven Design (Part I)” Eric Evansilt oli üks huvitavamaid loenguid konverentsil. Evans tõi konkreetse modelleerimisülesande ja siis publikuga aktiivselt suheldes modelleris selle. Väga hariv oli. Eriti see osa, kus ta sama asja kohta koostas kaks erinevat mudelit, mis lahendasid erinevaid aspekte ülesandest.

    Party – söök, jook (muuhulgas ka kodupruulitud toores õlu, mida vastavalt Taani seadustele kästi nimetada “alla 5’e protsendiliseks”, kui keegi ametnik selle üle huvi tundma peaks. Tüdrukutebänd oli tore, vähemalt see põlvini valgete saabastega osa sellest. Heikko tekitas elevust open-minded suhtumisega üksi tantsimisse, mis nakatas peatselt ka ülejäänud maskuliinset seltskonda ja andis valgete saabastega vokalistile põhjust IT-rahva seksuaalse orientatsiooni kohta pärimiseks :)

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *