JAOO 2009

JAOO 2009 konverentsist on küll möödunud tükk aega, lõpuks leidsin aega teha üks väike kokkuvõte seal nähtud asjadest. Kõigepealt kiidaks üleüldse kogu konverentsi. Ütleme, et kui oled kadunud oma projektide sisse ja teed pidevalt samu asju samas kontekstis, siis sellist tüüpi konverents aitab nö. august välja. REST, Cloud, Jazz on vaid vähesed hetkel moes olevad „vidinad“, mille olemasolust seal aimu sai.

Olgu, esimene päev siis. Keynote tegi üks vanakooli mees, Barry Boehm, teemaks agiilne lähenemine arhitektuurile. Üldiselt vana eriti midagi uut ei rääkinud – jaga aga oma proge juppideks ja agiilsus tuleb mühinal. Ehk siis, UI, liidesed, äriloogika jms. Esimeseks sissejuhatavaks sessiooniks oli täiesti piisav.

Järgmine sessioon oli juba tõsisem ja natuke kasulikum. Frank Buschman Siemensist rääkis, kuidas oma tarkvarale sobivat arhitektuuri valida. Või õigemini, jagas näpunäiteid, kuidas otsustada arhitektuuri valikul lähtudes domeeni (ma ei oska paremat nime anda, võibolla teema) omadustest. Näiteks, kui sul on domeen seotud mingi käitumise jälgimisega, siis peaksid kasutama „observer design“ paradigmat. See tähendab, et on „app“ mis hoiab olekut, kliendid ühenduvad appi külge ja kui staatus muutub, siis kliente teavitatakse sellest. Läks vist juba liiga detailseks, aga jutt iseenesest kasulik.

Paar järgmist teemat võtaks lühemalt kokku. Martin Nally rääkis, kuidas IBM oma asutuses arendusprotsessi RUP’ist Jazziks muutis. Põhimõtteliselt mindi klient-server lahenduselt üle veebipõhistele lahendustele, kus saab kasutada ühist repot. Martini poolt välja toodud uusi märksõnu: REST, Linked Open Data, RDF, SPARQL. Viimast kasutas ka järgmine esineja, Brian McBride. Tema Linked Data sessioon rääkis üsna detailselt, kuidas RDF’i kirjeid teha, OWL’iga neid täiendada ja SPARQL’i kasutada nende pealt päringute tegemiseks. Väikse kõrvalmärkusena tooksin välja ka JENA, mis pakkus keskkonda selle kõige kasutamiseks.

Järgmisena rääkis mustrite kasutamisest väga üldist ja ümargust juttu Martin Fowler. Tegelikult, ega sessioonil midagi viga ei olnud, mees oskas huvitavalt esineda, aga võib-olla teadsin sellest jutust juba liiga palju :P Põhimõte, mis kumama jäi – mustritega ei tohi üle pingutada. Kasuta neid probleemi lihtsustamiseks, mitte ära hakka probleemi nende abil lahendama.

Viimane sessioon enne õhtust keynote’i ja joomingut osutus suhteliselt huvitavaks. Eks-Microsofti vana, Charles Simonyi, on 12 aasta töö tarkvaraarenduse radikaalse muutmise eesmärgil jõudnud sellisesse faasi, et kannatab oma loodut inimestele näidata. Asja arendava firma nimi on Intentional Software ja nad andsid väikese demo, kuidas nende soft töötab. Demo nägi välja umbes selline. Ütleme, et see sessioon kuulus üllatajate hulka. Pealkirja järgi oleks võinud arvata, et hakatakse rääkima, kuidas „kavatsusega“ tarkvara teha. Selle asemel näidati hoopis tööriista ja lisaks uut keelt, millega sai progeda domeeni mudelit kasutades. Ehk, samu termineid ja põhiobjekte nagu klient kasutab oma protsessi sees, kasutab progeja ka koodi kirjutamisel. Väidetavalt peaks nende toode lihtsustama suhtlust progejate ja äriinimeste ning klientide vahel. Esialgne mulje oli suhteliselt hea, kuigi „vaiba serva alt“ paistis, et see nende tööriist ei küündi hetkel kasutatavate tööriistade kasutusmugavuseni. Kes see tahaks muuta miljonirealist tekstifaili, olgugi, et fancy editoriga. Võibolla mõni 1.0-le järgnev versioon oleks isegi kasutatav.

Päeva tõsisema osa lõpetas Urs Hözle, rääkides cloud’ist ja energia efektiivsest kasutamisest. Sai näha, millised on Google serverifarmid ja kuidas seal energiat säästetakse. Samas toodi välja idee, et tulevikus ongi arvutustehnika kas väga suur või väga väike, vastavalt serverifarmid või iPhone’i laadsed kaasaskantavad arvutusmasinad.

Sellega oli esimese päeva ametlik osa läbi ja oleks saanud free booze’i tarvitama hakata. Pange tähele sõna „oleks“, nimelt juhtus selline halb asi, et mõlemad konverentsist osavõtjad olid haiged. Näiteks mina ajasin antibiootikume näost sisse. Sai peale kõhu täitmist ja kokakoola joomist hotelli kotile kobitud…

// jätkub …

JAOO konverentsil osalemist toetas EAS.

3 thoughts on “JAOO 2009”

  1. Suur muig @ “kavatsusega” tarkvara :)))

    Ma ise alustasin oma karjääri 94ndal aastal kah ühe sihukese äriobjektide progemise ja kastikeste tõstmise vahendiga ja tundub, et igal aastal tuleb keegi jälle sarnase oma asjaga välja. Täielik fiasko, alati. Kõik need ärilised kastikesed toodavad koledal kombel häkke, et neist kuidagi mööda saaks minna ja teha seda, mida päriselt vaja teha on :)

    Alati on mingi “Võibolla mõni järgnev versioon oleks kasutatav” :)

    Aga JAOO on vahva, täiesti nõus!

  2. Hehe, mulle ka alati pakub selliset vaikset muigamist igasugused mehed, kes tulevad ja teatavad, et nemad on nüüd välja mõelnud, kuidas üldse enam progema ei pea, et nende programm nüüd kirjutab programme. Tavaliselt on nad sellised vanemad, halli peaga, ülikooliga väga lähedalt seotud ja ise nii usuvad enda tegevusse. Kummalisel moel keegi neist ei jõua “kasutatava järgmise versioonini”. Aga hoolimata sellest tundub, nagu nad teeks kohe kohe revolutsiooni.
    Ei, asi pole selles, et mina teen job securityt ja ei lähe meelega kaasa. Asi on selles, et selle härrasmehe tehtud vahendiga ei saa ma kunagi teha veel ägedamat facebooki või skype-i, mis aitaks inimestel omavahel kokku saada ja paljuneda. Krt, sellest peaks omaette posti tegema. :)

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *