Wikidest ja Atlassianist

Proekspert sai endale esimese wiki palju aega tagasi, kui Urmet selle meile installis. Ma ei oska isegi aastat öelda. Tegemist oli wikiga, mille nime me enam ei mäleta. Aga wiki oli vägev. Kõik asjad muutusid korraga online olevaks. Kõik said kõike muuta ja parandada. Sinna tekkis projektide info ja staatus, samuti kontori ja firma osa, kus leidis kasulikku infot kiiresti. Ega sinna kolimine ei toimunud muidugi ülepäeva ja väga palju muid dokumente häljus ringi muudes süsteemides.

Tähelepanuväärne ongi wikide juures see, et kõik on lihtsalt muudetav ja kiire. Esimene tee sotsiaalse interneti tekkimiseni. Kõik muud sisuhaldusüsteemid olid alati kinni sisuhaldusüsteemis, mitte sisus. Alati on liiga raske asju omavahel linkida. Aga see läheb liiga populaarteaduslikuks. Kes tahab ja tänasel päeval ikka veel ei tea, kudas wikid töötavad võib minna ja internetist ise lugeda.

Kuidagi sai selle wikiga hakkama, aga nagu ikka hakkasid selguma puudused. Näiteks normaalne süntaks. Inimesed on wiki süntaksi suhtes väga tundlikud. Ehk siis hakkavad ikkagi keskenduma vahendile ja mitte sisule. Wikisse tekkis leht “Mis meie praeguses wikis imeb”. Selle tulemuseks uuendasime oma wiki Dokuwiki vastu. Dokuwiki peamine hea pluss oli sel ajal ilusam väljanägemine ja rohkem võimalusi. Dokuwiki on endiselt elus ja kõigile võtta. Ma arvan, et kusagil siin tekkis meile esimest korda küsimus, et miks üldse dokumente eraldi kuhugi teha. Wordis või muus vahendis. Miks ei võiks kõik asjad ollagi wikis ja oluliselt rohkem ajakohased kui dokumendid, mille sa ära kaotad ja mille lahtitegemine võtab sul juba igasuguse muutmise isu ära. Ja miks ei võiks meie kliendid samuti otse tulla ja meie wikit muutma. Sellega selgus, et on vaja wikimootorit, kus me õigusi kontrollida saame. Kes mida näeb, kes mida muuta saab. Selgus, et wiki on ideoloogiliselt sellise idee vastu, pigem just rõhutatakse alati vastupidist kõik kõigile paradiisi. Samuti selgus, et open-source wikimootorid sellist asja peaaegu ükski ei toeta. Kellel rohkem huvi on siis võib vaadata erinevate wikide omaduste võrdlemiseks – http://www.wikimatrix.org/.

Nii me siis jõudsime Confluence juurde. Proovisime. Leidsime, et nende Universal Wiki converter töötab ka dokuwiki peal ja et sellega on päris mõistlikke tulemusi võimalik saada. Lehtede ajalugu küll mitte, aga nii suure uuenduse kohta ei olnud see liiga suur tagasilöök. Mõeldud tehtud. Vana wiki jätsime alles, keelasime muutmise ära. Lehed tõstsime aktiivsuse ja vajaduse järgi üle. Boonuseks oli see, et lisaks uuele süsteemile sai sisu ka korrastatud ja paremini ringi organiseeritud. Viimane osa oli küll üsna pikk ja tüütu käsitöö, aga tuleb tunnistada, et Confluences lehtede ringi tõstmine oli piisavalt mugav ja hea. Alustades sellest, et seal üleüldse on mingisugune struktuur võimalik luua. Enamus wikisid töötab lihtsalt linkimise põhimõttel ja sellega võrreldes automaatne alamlehtede puu on väga asjalik omadus.

Confluence leidmine ei tulnud muidugi päris juhuslikult. Meil oli selleks ajaks aasta aega juba JIRA kasutuses olnud. Kõik on seega omavahel seotud. Enne JIRAt olime oma issue-trackingut teinud juba pikemat aega wikis (kuidas see võimalik oli, pole siiani selge). Stiilis asjade nimekiri mida on vaja teha omaette lehtedel või lihtsalt pealkirjadena. See oli ikka väga vaese mehe bugihaldus. Kunagi ei tea, kes millega tegelema peab, millal ta seda tegema peab, kas see ootab tema või kellegi teise järel ja kõik muud probleemid. Niisiis proovisime bugzillat. Miljonid inimesed ja mozilla arendajad ei saa ju valel teel olla. Noh, selgus, et saavad küll. Bugzillal oli väga tugev 90 alguse maitse ja lõhn. Rääkimata tehnoloogiast, millele see ehitatud oli. Andke andeks, perli fännid. Aga mingi projekti või projektid me selle peal siiski ära tegime. Selgusid samad probleemid, mis wikiga, nimelt oleks vaja korralikumalt õigusi jagada, sest meil on ikkagi erinevad kliendid, kes ei peaks omavahel segi minema. Jira oli selles osas väga mõistlik valik. Õiguste süsteem on väga paindlik ja võibolla esmapilgul segane, aga samas saime sellega kõik oma vajadused kaetud ja enamgi veel.

Seega Confluence proovimise ajaks oli usaldus Atlassiani toodete vastu olemas. Nende kasuks räägib fakt, et nende hinnapoliitika töötab ja on vastuvõetav peaaegu kõigile. Keegi on lausunud kuldsed sõnad, et ära usalda ja osta toodet, mille hinnakirja pole netis väljas. Eriti kui see toode väidab, et sa ise on netipõhine. Samuti, ära raiska oma aega selle hinna leidmiseks, sest sa ei taha seda osta niikuinii. Selles kategoorias on kõik, mis sisaldab sõnu “enterprise”, “solution”, “suite” ja mille kodulehelt on võimatu üldse aru saada, mida sellega siis teha saab või ei saa. Andke andeks HP, IBM, MS, Oracle. Või teate mis, ärge andke. Eriti ärgu andeks need mehed, kes tegelevad selliste asjade väljamõtlemisega nagu “kontakteeruge meiega, siis me vaatame, kes te olete ja ütleme teile näo järgi hinna”. Kui sa ei suuda oma toodet karpi panna, siis ära tee nägu, et see on toode. Pikemalt hindade kujunemise alternatiivide ja sellega kaasneva hulluse kohta võib lugeda siit (Joel Spolsky firma muide teeb ka konkureerivat ja head bugihaldussüsteemi – http://www.fogcreek.com/FogBUGZ/).

Tänaseks on olukord selline, et meil on lisaks JIRA-le ja Confluence-le ka Fisheye ja Crucible. Lisaks sellele, et Atlassian oskab teha head hinnapoliitikat oskavad nad teha ka nii häid tööteid, et mul ei ole kahju neist rääkida. Ühtlasi on meil tänaseks kaks aastat Jira konfigureerimise ja ca 1 aasta JIRA laiendamise kogemust, mis tähendab, et suudame ka seesmiselt nende toodetega hakkama saada. Selle kõige tulemusena on loogiline, et liitusime ka Atlassiani Partner programmiga. Veidi ametlikum väljund selle kohta, et oleme nõus oma kogemusi jagama.

Läks liiga suureks promoks ja kaldus wiki-teemast kõrvale. Tahtsin lihtsalt kuidagi öelda, et wiki on hea, kasutage wikit. Rõõm on näha, et ka paljudel riigiasutustel oma rohkem või vähem avalikud wikid, mis põhinevad avatud tehnoloogiatel ja platformidel. Positiivse uudisena ma mäletan ka juttu, et kohalike omavalitsuste tööd tahetakse aidata parandada pakkudes neile standardpaketti, mis koosneks vähemalt sisuhaldussüsteemist ja wikist. Mis sellest saanud on või kus sellele viidati, ma enam ei tea. Kes teab, see palun kommenteerigu. Wikiwikiwiki.

3 thoughts on “Wikidest ja Atlassianist”

  1. Tere ja tänud julgustava artikli eest. Olen Kunstiakadeemias värskelt IT-juhi tooli hõivanud ja plaanin Atlassiani loodut juurutama hakata. Vajan selliseid entusiastlikke süste vägagi :)

  2. Huvitav on märkida, et nii Jira kui Confluence juures juurutamise juures ei olnud põhiliseks takistuseks mitte hind, vaid terve hulk inimesi kes siiralt uskusid, et kliendid ei hakka neid *mitte kunagi* kasutama. Sest nagu me kõik teame, elavad kliendid telefonikõnedest ja Wordi dokkidest :)

  3. KOV -idele tegi tõesti Siseministeerium hanke selle aasta kevadel ühtse portaalinduse loomiseks. Võitis Datel & co. Ehk siis vastates Sinu küsimusele – tööd käivad. Mis sellest välja tuleb, näitab aeg.
    Mis puudutab aga wikit, siis selle downside -iks pean ma ütlema, et kui pole kokkuleptitud info struktuuris, siis läheb see nii “käest ära”, et mingit kasulikku infot sealt leida on suht võimatu. Ehk nagu ikka – vabadusega kaasnevad kohustused :). Kõige raskem on vastata küsimusele, “kas see dokument, mis ma leidsin, on ikka õige ja kehtiv”. Lisaks ma väidan, et wikiga on väga raske tiimitööd teha. Kui on vaja mingit dokumenti, eriti just mingeid diagramme või mudeleid, koos edida näiteks. Aga muidu mulle meeldib wiki ka :)

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *