Kuidas muutub IT lähima 10 aasta jooksul

Nüüdseks juba eelmise aasta novembis külastasime Microsofti igaaastast tarkvara arendajatele ja IT professionaalidele suunatud konverentsi TechEd 2008. Toimumiskohaks oli Barcelona, kus osalejaid oli hinnanguliselt üle nelja tuhande. Eestist oli kohal umbes 36 osavõtjat. Esinejateks olid Microsofti nimekad ja asjatundlikud spetsialistid ning visionäärid. Terve nädala jooksul toimus paralleelselt üle kolmesaja ettekande, mille hulgast võis igaüks enda jaoks koostada kava just teda huvitavatest teemadest. Räägiti kõigest, millega me tarkvaraarenduses kokku puutume ning erinevatest Microsofti tehnoloogiatest ning nende homsest päevast.

Teched 2008” esimeste päevade jooksul pidas kaks väga huvitavat loengut Miha Krajl. Tegemist on Microsofti vanem-arhitektiga, kelle tööks, nagu ta ise ütleb, on “paranoiline tehnoloogia arengusuundade jälgimine ning ennustamine”. Oma ettekandes “How IT will change in next 10 years and why you should care” rääkis Miha trendidest, millest IT kindlasti puutumata ei jää. Keda meist ikka jätab külmaks võimalus teada, mida tulevik meile tuua võib? Kui me ise seda tulevikku ei juhi, siis parimal juhul saame me tulevikuks vähemalt valmis olla. Minul endal õnnestus Miha teist loengut kohapeal jälgida ning ma ei kahetse seda valikut. Ettekanne pani kaasa mõtlema ning täitis oma tegeliku eesmärgi – pani ka edasi mõtlema.

Kes tulevikule ei mõtle, seda tabab tulevik alati üllatustega. Microsoft magas maha internetiajastu stardipaugu. Maailmavalitsejast IBM-ist, kus Miha oma karjääri alustas, sai mõne aasta jooksul mängija teiste mängijate seas. Kas inimesed, kes taolistes firmades töötavad on lollid või kas nende tehnoloogia on kehv? Miha pakub, et tegelik põhjus on hoopis ärimudelis. Lähimate aastakümnete praktika on näidanud, et tehnoloogial on kombeks muuta reaalsust. Ja uues muutunud maailmas vanad reeglid enam ei kehti. Kes vanast liiga kaua ja tugevalt kinni hoiab, märkab üllatunult alles liiga hilja, et maailm tema ümber on muutunud. On kolme tüüpi inimesi: inimesed, kes muudavad tulevikku; inimesed, kes jälgivad, millises suunas tulevikutuuled puhuvad; ja inimesed, kelle jaoks muutused tulevad alati järsult ning järjekordse üllatusena. Meie kui arendajad peaksime loomulikult püüdlema, et olla esimeste hulgas. Hea, kui oleme ka teiste hulgas. Kuid kindlasti ei tohi me olla nende kolmandate hulgas. Sellisel juhul pole IT enam meie mängulava. Siit tulebki minu jaoks selle loengu kõige olulisem sõnum – tehnoloogia muudab reaalsust, kus vanad reeglid enam ei kehti, sest uues reaalsuses on juba uued reeglid.

Me oleme sisenenud kommunikatsioonimaailma. Kujutad sa ette elu ilma mobiiltelefonita ja internetita. Meie veel kujutame, sest me mäletame. Kuid järeltulevad põlvkonnad peavad mobiiltelefone juba inimõigusteks. Miha nimetab seda uut põlvkonda technology-native põlvkonnaks – nende igapäevaselt kasutatavad vahendid on kõik elektroonilised – telefonid, fotokad, mp3 mängijad, läpakad, veebikaamerad. Muud nagu polegi eluks vaja. Internetiavarustes peitub väga tihe sotsiaalne võrgustik – blogid, foorumid, orkutid, facebookid ja reidikontod kus nende vahenditega püsiühenduses ollakse. Need mitte ei täienda, vaid on koguni võimelised täitma ja asendama Maslowi püramiidi kõiki sotsiaalseid vajadusi – turvatunnet, kuuluvust, tunnustust ja eneseteostust. Ja sellised hulgast tulevad ka tulevased tarkvaraarendajad. Aga mis siis? Kujutleks korraks ühte sellist tehnoloogiapõlist korraks enda töötoolis. Kas ta tunneks end seal sama hästi kui sina? Kas teda ei hakka esimese asjana näiteks häirima see, et e-mail on ainuke firmasisene suhtluskanal? Et sellega filme, pilte ja muusikat saata ei saa? Et klaviatuuri ja hiirega töö tegemine on oma aegluse pärast liiga igav? Et tema tööülesanded piiravad tema vabadusi? Ja kui tema tööandja peaks talle midagi kõvemal häälel meelde tuletama? Ta kirjutab sellest oma blogisse.  Ka töökultuur on muutumas.

Vanasti oli asi lihtne. Edukas firma komplekteeris endale serveri – ostis selleks vajalikud komponendid. See oli omaette ettevõtmine, mis pani tehnikahuvilisel IT-mehel silmad särama. Siis aga hakkas eelkonfigureeritud serverite ajastu. Käivitamiseks tuli ainult juhe seina panna. Tänapäeva edukas firma ostab juba servereid rack-is. Aga mida teeb Microsoft? Nemad ostavad servereid konteineris, kus on sees üle 2000 eelkonfigureeritud serveri. Neil endil ei ole isegi võtit, et sinna konteinerisse siseneda. Konteinerisse läheb ainult kolm kaablit: toide, kommunikatsioonid ja jahutusvedelik. Selleks, et üldse tehnik rikke korral sündmuskohale asja uurima tuleks, peab konteineri võimsus olema langenud 95%-le. See aga on juba 100 surnud serverit! Kui aastal 1997 oli maailmas 24 serverite tarnijat, siis käesolevaks aastaks on neid järgi ainult 6. Ja ühinemised jätkuvad. Kuid maailma kõikidest müüdud serveritest läheb pool ainult kolmele firmale. Igaüks võib oletada ja väga kergesti täppi panna sellega, kes need on: Google, Microsoft ja Yahhoo.

Sellistes serveriparkides, mida on õigem juba nimetada serverite konteinerparkideks, on IT suurimaks vaenlaseks kuumus. Kogu energia, mis IT-s kulutatakse, läheb protsessorite jahutamisele. Seda kulub juba niivõrd palju, et IT süsiniku jalajälg (carbon footprint) on kinni püüdnud lennunduse. Island on oma odava energia ja “jaheda” kliimaga ideaalne koht taolisele keskusele. Praegu arendab Microsoft oma serveriparki Chicagos. Peale kuumuse on tekkinud täiesti uus IT vaenlane – terrorism. Terrorismi sihtmärgina on taoline serveripark väga ahvatlev soovitud tähelepanu saamiseks. Kujutaksime me ette olukorda, kui Google kõigi oma seotud teenustega oleks ühel heal hommikul lihtsalt kadunud? Või kui ühel hetkel enam ei toimi kõikvõimalikud teenused, mille nii iseenesestmõistetavaks osaks on tarkvara – ma mõtlen siinkohal tellimiskeskondi, kliendi- ja laoarvestusi, makselahendusi ? Maailma arvutusvõimsus on koondumas sellistesse serveriparkidesse.

Microsoft usub, et tarkvaralahendused hakkavad kolima “pilvekestesse”, mis tähendab seda, et tarkvara poolt pakutavad teenused jooksevad füüsiliselt nende serverite konteinerjaamas. Microsoft on investeerinud ja investeerimas aina suuremaid summasid taolistesse “aplikatsioon pilves” võimalustesse. Kaks miljardit dollarit investeeringutena aastas näitab, kui tõsiselt sellesse usutakse. Selle lahenduse ärimudelit ei ole veel avaldatud, kuid lubatakse igal juhul konkurentsivõimelist teenust praeguste turu konkurentidega. IT hakkab aina rohkem koonduma. Kas tänapäeval on ettevõtjaid, kes panku ei kasuta ja hoiavad oma raha seifis? Nii nagu me oleme usaldanud oma finantsvahendid pankadesse, nii usaldame me IT – nii riistvara kui ka tarkvara – selleks spetsialiseerunud firmadele. Meie tarkvara hakkab jooksma kusagil pilves. Meid tegelikult ei huvitagi, kus ta täpselt töötab, meid huvitab ainult see kvaliteetne teenus, mida ta meile vahendab. Meie tulevane tarkvara on hoopis teenus. Nendest pilvekestest ja avanevatest võimalustest tuleb eraldi juttu teha, kuna tegemist oli läbiva teemaga erinevates ettekannetes.

Ka meid ootab ees greenwashing, sest inimesi huvitab keskkond ja säästlik tarbimine aina enam. Eelise võivad saada meist need, kes oma “rohelist poliitikat” paremini müüvad. Ei peagi imestama, kui IT firma hakkab müüma oma CRM toodet väitega, et nende toode on erinevalt konkurentide omast märgatavalt rohelisem. „Kuidas?“ „Asi lihtne, me kasutame While() tsükleid for() tsüklite asemel. Me usume, et while() tsüklite kasutamine on vähem CPU-d koormav kui for()“. WTF!? Kui kaugele selline roheliseks võõpamine võib minna? Ei usu et sellist dramaatikat toodete turustamisel rakendatakse, kuid kliente küsimustega “milline on teie roheline panus?” võib väga vabalt tekkida. Väga paljudel toodetel ja teenustel meie ümber on regulatsioonid – elekter, vesi, külmkapid, pesumasindad, elektroonikatoodete pliisisaldus, taksoteenused… kurgi- ja banaanide lubatud kõverused… ja mis iganes valdkonnad oma euronormidega. Miha ennustab, et ka IT valdkonda ootavad ees regulatsioonid. Alles hiljuti lugesin uudist, et plasmateleritele pannakse peale energiaklassi tähis – täpselt nagu pesumasinatel ja külmkappidel. Kaugel see aeg enam on, kui ka lauaarvutitel ja serveritel taolised kleepsud peal on. Ja see kleeps saab müügiargumendiks. Sealt võib see roheline mõtteviis laieneda ka kasutatavale tarkvarale. Windows 7-ga tulevad juba energiatõhususe raporteerimise vahendid – kui sinu aplikatsioon ei luba arvutil säästlike energiarežiime kasutada, siis võid sa käest ära anda mõjuva konkurentsieelise konkureerivate toodete ees. Mitte sellepärast, et kasutajad hullult roheliselt mõtlema hakkaksid, vaid läpakates ja mobiiltelefonides annab see tunda aku kestvuses.

Suur migratsioon, ehk great migration – milline on tarkvaraarendus 10 aasta pärast? Võime mõelda milline see oli 10 aasta eest. Abstraktsioonide tasemed tõusevad veelgi ja tarkvaraarendus läheneb veelgi äritasemele. Tuleb hakata mõtlema hoopis protokollides – olulisemaks sellest, mida teevad meie süsteemid A ja B, saab hoopis see, kuidas need süsteemid omavahel kommunikeeruvad. Süsteemisiseselt mõeldes piirame me ennast liialt kastidega. Erinevad kastikujul teenuseid peab olema võimalik omavahel panna kergesti migreeruma. Selle tulemusena seisneb tarkvara loomine tarkvarateenuste ja –komponentide omavahelises liidestamises ja sulandamises. Siinkohal võiks jälle migreeruvate pilvekeste teenustest kõnelda, kuid jäägu see mõneks teiseks korraks.

Üks huvitav mõte, mida me ei tohiks ära unustada: „upgrade the technology, then upgrade people“. Mina näiteks kuulun ka nende ridadesse, kes arvavad, et Microsoft uus Office 2007 on täielik ämber eelnevaga võrreldes. Aga see ei pruugi üldse nii olla. Kasutusharjumused, sealhulgas ka halvad ja ebamugavad kasutusharjumused, on niivõrd tugevad juurduma, et uute lahendustega tulnud lihtsamaid ja kergemaid viise lennult ikka omaks ei võta.

Tuvalu „The internet oveloards“ – mõnesaja kilomeetri kaugusel Põhja-Austraaliast on saar ligikaudu kümne tuhande elanikuga. Nende maavaratul ja vaesel saarel oli internetiajastu tulekuni ainuke ekspordiartikkel linnusitt, mida nad müüsid austraallastele väetiseks. Nüüd aga on olukord muutunud. Igaaastaselt tuuakse saarele $5M nende tippdomeeni .tv müügi eest. Nad ei pea interneti pärast enam kunagi töötama. Muutused tehnoloogias muudavad reaalsust. Mõndasid võib tabada see ka  lotovõiduna. Sellist õnne aga ei maksa meil siin oodata – meie ülesanne on olla nende hulgas, kes ise tehnoloogiat edasi viib.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *