Androidirünnak Rootsis

Oredev Logo

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et võtsime osa Øredev 2008 konverentsist. Øredevi mobile 2.0 (ja paljud teisedki) sessioonid võib esmapilgul kokku võtta sõnaga Android. Kõigile mobiilindusest rääkijatele oli see kui uus valge laev ning ka muudes sessioonides ei saadud sellest üle ega ümber. Seega võib seda siis natuke inimestele lahti seletada. Mis on Android?

Android Logo

Android on siis tarkvara kogum mobiilsetele seadmetele – jah just mobiilsetele seadmetele, mitte ainult telefonidele. Nimetatud kogum hõlmab endas paljusid rakendusi koos op-süsteemiga. Platvorm on ehitatud Linuxi kerneli peale ning Androidil on rakenduste arendamiseks raamistik ning Linuxil jooksev Dalviki virtuaalmasin või masinad. Kuidas siis masinad? Lihtsalt iga rakendus jookseb seal oma virtuaalmasinas – huvitav ja hea sest selline lähenemine toetab multitaskingut. Ühesõnaga pisike mobiilseadmete Linux, millele peab küll iga seadme omanik sobivad draiverid leidma/tegema, kuid edasine on juba tavaline Java arendus.
Paketis on

  • raamistik koos virtuaalmasinaga,
  • WebKit’i mootoril jooksev brauser (sama, mis iPhone’l),
  • multimeedia tegevusi toetavad teegid ning arendusraamistik, millega saad isegi seadmes endas rakendusi debugida

Telefoni riistavara draiverid, GSM, BlueTooth, GPS jms kama on rauast sõltuv ning selle valmistamine juba seadme pakkuja mure. Google ei jõua ju ka kõike teha :)

Nii palju üldist Androidist ja kes tahab rohkem lugeda, see leiab kindlasti veel infot -> JFGI.

Järgnevalt siis minu kogemusest selle telefoniga. Nimelt on väljas ka juba lühikest aega esimene Google Android telefon (22. oktoobril 2008 hakati seda siis kaugel Ameerika mandril müüma). Müüjaks T-Mobile, nimi G1, toodetud HTC poolt. eBay-st saab lahti muugitud variandi 600 ameerika raha või natukene vähema euroopa raha eest. Ostke, $ on odav :)

G1

T-Mobile G1 by HTC

Ja mul õnnestus kuidagi kobamisi sellisega tiba mängida. Nimelt hakkas konverentsi viimane ettekanne Google Mike Jennings’i poolt. Mike andis kerge ülevaate Androidist ja tema keskkonnast ning ma sattusin kõrvuti mingi Mike’i sõbraga, kes parajasti paistis, et proges G1-le mingit softi. Igatahes, Peter (see oli selle tüübi nimi), lubas mul seda jubinat lähemalt vaadata, kuna ta ise oli sukeldunud oma laptopi.

Esmamulje on petlik nagu alati. Ikka jube kole telliskivi paistis. Selline mõttetu must plastik klots, millel ekraan sõidab kerge lükke peale kõrvale välja ning selle tagajärjel avanevad imekombel klahvid. Suuruselt umbes sama suur nagu Nokia N95, tiba kitsam kui iPhone, aga jah klapiga telefon. Liikuvad osad pole mulle kunagi meeldinud, sest kes ei ole nii mõndagi lõdva klapiga telefoni näinud. Need on põhimõtteliselt nagu vanad Zigulid, millesse sisse ronida ei taha, sest ei pruugi hiljem ust kinni saada. Seega tundus see juba selline väääga vääga kahtlane teema. Aga no mis seal ikka – kui näppida saab, siis seda uut ilmaimet proovimata ka jätta ei taha.

Polegi nagu millestki alustada – ühesõnaga peale mõnda klikki (näpuvajutuse puutetundlikul ekraanil lahterdan ka klikiks) oli juba nägu naerul ning tahtsin endale ka sellist. Mis sest, et ta just ei läigi ja vilgu (In your face iphone mehed!), kuid midagi selles nagu ikka oli. Puutetundlik ekraan tundus mulle kui võhikule täitsa pädevalt töötavat, sealjuures need mõned päris nupud tundusid ka kuidagi kasutatavad. Ilmselt need vähesed nupud (5 nuppu: Home, Back, Menu, roheline ja punane telefon) olid mulle kui arvutit kaugelt näinud inimesele kodused, aga no mis teha. Lisaks mainitud nuppudele oli ka veel nn tracking point. See asi libises näpu all mõnusalt :) Aru ma ei saa tavaliselt neist inimestest, kes selliseid asju vihakavad ning näiteks läpakal kasutavad touchpad-i. Täitsa mõistmatu. Touchpad on ju saatanast, aga olgu… las ta jääb. Võibolla on asi mu ThinkPadi headuses. Igatahes kui tavaliselt ei saa kasutajad pointerit kuidagi ekraanil liigutatud selle liigse kiiruse (või liigutajate aegluse) tõttu, siis ma oleks tahtnud isegi veel suuremat kiirust. Ei saanud menüüs ühest otsast teise ühe näpu libistamisega. Tõenäoliselt saab seda ka kusagilt konfida ning seega potentsiaali on. Pigem oleks üllatuseks, kui seal telefonis midagi konfida ei saaks, sest Google eesmärgiks on maksimaalne avatus.

Menüü süsteemist paari sõnaga: tundus loogiline. Lisaks klapi avanemise peale keerati pilt kohe horisontaalist vertikaalseks, et ikka mugavam e-maili või sms-i kribada oleks. Tõenäoliselt saab kogu telefoni tarkvara aktseleromeetriga ära siduda, kuid seda sa vist ikka ei tahaks.
Lisaks võib mainida, et telefonil on kolm virtuaalset desktopi ning näpuga vedades saab kiirelt ühelt teisele hüpata ja tagasi. Täitsa mugav ning saad salajased shortcut’d teiste vaate väljast ära. Seade meenutab pigem jah arvutit kui telefoni. Põhi-desktopil on üks ilus suur kell, millel kiri “Malmo”, kus ma ka olin kui esimest korda telefoni nägin – Malmös. Tegemist ei ole mingi juhusega, vaid jah rootslased disainisid UI.

Seega kokkuvõtvalt usability tundus paigas olevat, väljanägemist tal samas küll pole. Aga mida sa ikka tahad developeri telefonist – just seda ta esialgu on. Kuna aga iga teenuse pakkuja võib teha sama platvormi peale oma kohaldatud lahenduse, siis on lootust, et ka Flashipeded saavad endale läikivas kestas oleva Androidi.

G1 white

Valge on juba päris sexy…

Muu info tehno-friikidele:
Ekraan – 320×480 px
Värve – 65k
Kaamera – 3,1 MP – välku ei ole
Mälu – 256 MB ROM, 192 MB RAM, lisa MicroSD kuni 16 GB
Mõõdud – 117.7 mm x 55.7 mm x 17.1 mm
GPS töötab koos GoogleMapsiga
GSM, UMTS, GPRS, EDGE, HSDPA, WIFI, Bluetooth
Mini-USB välisteks ühendusteks
Qwerty klaver, Puutetundlik ekraan
Multimedia: mängib igasugu cräppi ning kõlar on ka
Sagedused: 850, 900, 1800, 1900, 2100, 1700
Kaal: 158 grammi
Kõneaeg: 406 minutit GSM võrgus ning 350 WCDMA-s
Ooteaeg: 319h GSM ning 402h WCDMA
Digitaalne kompass

Kuidas Androidile arendada?
Mike’i näite põhjal tundub lihtne ning ilmselt pole seal tõesti midagi rasket. Kuna tegemist on Javal põhineva rakendusega, siis vaja on sul ainult Eclipse’i, Androidi SDK-d ning Eclipse pluginat. Ise olen ainult Hello Worldi ära teinud ning see läks tõesti paugust tööle. Isegi kõik installid olid imelihtsad – SDK paki ainult lahti ning Eclipse plugina jaoks on vaja ainult URL-i. Kõik edasine arendamisse puutuv on niisiis kõrvaltvaataja pilgu läbi.
Kes tahab saada ise mingit aimu selle telefoni omadustest, siis emulaator on täpselt samasugune nagu telefon. Hiirega saab vedada mööda ekraani jms. Seega saab menüüde kohta pildi enamvähem ette. Muuseas Mike andis oma sõna, et emulaatoris jooksev soft peaks 99% tõenäosusega olema samasugune ka telefonis ning vaja läheb ainult ühte emulaatorit, mis on sobilik kõigi (tulevikus) levinud mudelite jaoks. Näiteks Java MIDP puhul (millega ma ka väikest kogemust oman) on iga telefoni jaoks erinev emulaator ning isegi see ei garanteeri, et rakendus, mille sa just tegid, üldse hakkab sinu telefonis tööle. See aga selleks…

Android Emulator

Emulaatoris siis selline pilt…

Kui kõik eelnev installitud, võid progemisega pihta hakata. Eclipse plugin teeb vajalikud stubid ära ning sellel ma lähemalt ei peatu. Mainida võib ainult seda, et rakendusel on alati ka meetodid juhtudeks, kui keegi sulle samal ajal helistab vms. Seega aidatakse suhteliselt palju, et sa progedes ära ei unustaks, et tegemist on ikkagi telefoniga ning see aparaat võiks ka muude asjadega samal ajal tegeleda. Erinevate sensoritega telefonis suhtlemine tundus ka lihtne olevat. Nimelt tuli contexti käest küsida sobilik sensor ning sealt edasi tee juba mida iganes tahad sellega. Mike oli näitena progenud aktseleromeetriga sellise lihtsa kuid väga efektse rakenduse, kus telefoni liigutades hakkas pall veerema ühest kohast teise, sõltuvalt siis telefoni asendist. Ääre pealt põrkas pall tagasi ning pani samal ajal väikese värina juurde. Lihtne, lööv ja … tavaline. Muahahaa… aga see polnud veel kõik, sest ta oli lisanud sinna ka puutetundliku ekraani featuuri. Puudutades ekraani, liikus pall puutepunkti poole ;) See andis justkui kolmanda mõõtme juurde. Kui vaadata kui lihtsalt käib Androidile progemine, siis tahaks kohe isegi midagi lahedat sinna teha.
Lisaks pakub Google ka keskkonda, kuhu saad oma rakenduse üles laadida ning siis lihtsalt ka teiste rakendusi sealt enda telefoni laadida. Seega nagu pisikene rakenduste turg – Android Market. Sarnane nagu iPhone App Store. Registreerimise eest tuleb tasuda ühekordne 25$, mida põhjendatakse parema sisu ja loodetava vähema spam-iga. Esimene versioon on kasutajate jaoks ainult tasuta rakendustega, edaspidi lisatakse ka arendajate rõõmuks tasuliste rakenduste allalaadimise võimalus.

Android Market

Igatahes palju pole enam öelda ning silmad säravad. Tegemist oli väga tugevalt arendajale suunatud platformiga, aga samas, kas mitte väga palju sellest ei alga. Muud alternatiivid oma mobiilseid rakendusi teha sisaldavad kõik vähemalt kolme tilga vere loovutamist või on nii üüratult keerulised, et head mõtted jooksevad ammu enne tulemusi ummikusse. HTC kvaliteet pidi ka väidetavalt hea olema. Seega ei midagi muud kui, et asugem tellima (või progema) härrased ja daamid!

2 thoughts on “Androidirünnak Rootsis”

  1. Haha. Ha. Hah.

    Kui Hello World’ist kaugemale jõuad, avastad, et tegu on ülibugise, dokumenteerimata, ebastabiilse, ettearvamatu ja täielikult üle-engineeritud käkiga mil puudub isegi elementaarne lokaliseerimise tugi.

    Androidiga teeme ühele Ameerika mandril asuvale kliendile softi hetkel ja tõesti, nii rõvedat pre-alpha kvaliteediga käkki pole varem mitte kunagi nõnda haibitud.

    Mis kõige hullem, Androidi listid on täis Google’i fänne, kes kõigi bugiraportite kohta väidavad, et nii peabki olema ja Google pole kunagi mitte midagi valesti teinud…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *