Kuidas (mitte) tööle saada

Järgnev on võibolla rohkem isiklikust vaatenurgast. Ma ei ole eriti palju inimesi tööle võtnud ja neistki enamus on läinud oma teed. Mõned, kellest on jäänud hea mulje, ei sobinud sellepärast, et neil polnud piisavalt väljakutset. Mõned, kellest on jäänud hea mulje, on tegelikkuses laisad, hoolimatud või huvitatud muudest asjadest. Mõni tahab rohkem raha. Mis teha, inimesed on erinevad. Sellest kõigest hoolimata on mulle viimasel ajal hakanud erinevates kohtades silma asjad, mida inimesed ei peaks tegema, kui nad tahavad kuhugi tööle saada. Mis muidugi ei tähenda samas, et neid sellepärast ei võetaks või et nad oleks sobimatud. Sellel teemal on palju sõna võetud, aga ma üritan oma tähelepanekud siis kokku panna. Jutt tuleb peamiselt tarkvarafirma seisukohalt.

Minu “no-no list” oleks:

1. Korrektsuse puudumine.

Alustame CV-st. CV on kirjavigu täis, CV on poolik, suvalises formaadis. Ma ei arva, et CV oleks parim vahend oma kogemustest ja staatusest teada andmiseks, aga ta on formaat. Ja seda formaati oskavad inimesed lugeda. Ilu eest saab boonuspunkte, aga sürrealism pole CV puhul ilu. Kui sa ei viitsi oma CV-d ajakohastada, siis järelikult ei viitsi sa ka palju muid asju teha.

Muudest vabas vormis tekstidest, mida sa kirjutad. Oletame, et kuhugi kandideerides pakutakse sulle võimalust midagi lisada. Olgu see siis mingi küsimustik, mis eeldab igal küsimusele vastuseks 3-4 lauset, olgu see siis motivatsioonikiri. Kui sa seda kirjutad, siis miks sa arvad, et laused ei pea algama suure tähega? Ma saan aru, et komad on vahel keerulised, aga lause lõppu punkti ikka oskad panna ju. Eestis peaks olema päris kõva kirjaoskuse protsent, kuidas sina sellest välja jäid? Kui küsimused eeldavad, et sa seletad oma lähenemist püstitatud probleemile, siis vastus “noh ma arvan et selle lahendamine poleks mulle probleem” ei ole okei.

2. Sinu online profiil

Tänapäeval on kõigil oma online profiil. See tekib kõigest, mida Google sinu kohta teab, sotsiaalvõrgustiku tarkvara (näiteks Orkut, Facebook) kontodest ja muust sellisest. Personalitöötajal ja ka minul on liiga lihtne järgi vaadata, kes sa internetis oled. Lihtsam kui mitte vaadata. Ja sinul on internetis lihtne olla keegi teine, näiteks koer. Kogu sellest lihtsusest hoolimata tahan ma olla kindel, et see koer ei haugu mu kõrvallauas ja tõsta jalga mu tooli peale. Rääkides kujundite keeles. Nii et tee vähemalt oma kandideerimise ajaks oma avalik info korda. Võibolla me hindame su hobisid, võibolla mitte. Poliitiline aktiivsus on tore, aga mitte hüperaktiivsus. Hea mõte on koristada ära viited oma sadomaso blogile või vähemalt proovida teha nii, et see ei oleks esimene asi, mis inimesed sinu kohta teada saavad. Loomulikult me oleme kõik andnud oma hääle Rahva Raamatu kaitseks, aga kui su nimi on igas võimalikus online hääletuses, siis oled sa kas eriti aktiivne või puudub sul oma arvamus. Keegi ei taha võtta tööle hulle.

Ja teistpidi, kui sa tahad tulla tööle firmasse, mis väga tihedalt puutub kokku internetiga või tarkvaraarendusega ja Google otsing ei anna mitte ühtegi viidet sinu kohta, siis mis mulje peaks sellest jääma? Variandid: paranoiline hull, valetab oma kogemusest, pole kunagi internetti näinudki. Kõik muud ilusad variandid pead sa sel juhul intervjuul tõestama.

Kui sul on koduleht, siis vaata see ka üle. Sa võid hiljem videod kana kaela kahekorrakeeramisest tagasi panna. Lihtsalt, sellel ajal, kui sa otsid tööd, proovi vähemalt jätta mulje, et sa pole püstihull maniakk. See aitab. Ausalt. Alles jäta ja uuenda oma kaasalöömised open source projektides, heategevuses ja muus sellises, mis kõik põlvist nõrgaks võtab. Umbes nagu kassipojad ja kutsikad. Saad analoogiast aru küll.

3. Huvi puudumine

Intervjuu peaks klassikaliselt olema vormis, et keegi küsib ja keegi vastab. Siiski, kui sa tuled kohale, siis mõtle sellele, et mitte ainult sind ei intervjueerita vaid sina intervjueerid seda asutust ka. Kui tööandja ainult küsib, siis on see ülekuulamine. Mulle ei meeldi ülekuulamisel olla ega neid teha. Kui sul pole midagi küsida, siis ma eeldan, et sind ei huvita, mida sa tegema hakkad, sa tahad ainult palka saada ja 9-st 5-ni kohal käia. Või mis su põhjused ka poleks. See ei ole võibolla halb, kui sa töötad T-Marketis. T-Marketi näide pole sugugi minu väljamõeldis, KUMU lehel on selline töökuulutus: http://www.ekm.ee/kumu.php?id=483.

Riietus ja väljanägemine on nii vana teema, sellest ma ei oskagi midagi rääkida. Lühidalt – ära haise.

4. Segadused kogemusega
Intervjuu on tavaliselt see koht, kust tuleb välja, mida sa CV-s või oma tutvustuses (juurde) valetanud oled. Seal võib iga rea kohta küsida, et miks see su CV-s on. Elementaarne oleks öelda, et ära luba meile asju, mida sa täita ei suuda. Ära puhu mulli rahust maailmas, kirjuta meile mida sa teha oskad, mis sind huvitab. Kirjuta, mis sulle eriti meeldis. Kui sa tahad ujuma õppida, siis on loogiline, et sind esimesed korrad ikkagi tuuakse veest välja ja aidatakse. Ehk siis antakse nii mõndagi andeks kui põhjust on.

Kõiki oma töökohti pole vaja loetleda. Ma olen ka mulda visanud, aga see pole mu kandideerimistes kajastunud. Mõned asjad ei lisa väärtust, vaid võtavad ära. Pealegi kedagi ei huvita, et sa 10 aastat tagasi haljastuses töötasid. Kui sa ütled, et oled hea meeskonnatöötaja ja su kogemus on mingi vabriku liinitööline, siis see pole päris seesama meeskond, mida tarkvaraprojektide puhul vaja läheb. Kui sul tõesti mingit kogemust pole, aga sul on huvi mingi ala vastu, siis mõtle, miks sul see huvi on. Kui sa tahad tööle minna selleks, et ainult raha saada, siis vali selline ala, kus ei nõuta, et sa kaasa mõtleks.

Kui sul on kõrgharidus lõpetamata, siis ma tahan teada, miks see nii on. Sa oled kas liiga hea, et koolis käia või liiga laisk. Sihi esimest ja näita, et see on ainus asi, mis sul pooleli jäi.

4. Sinu hind

Kui intervjuul küsitakse, su palgaootuste kohta, siis ära kunagi vasta “oleneb, mis ametikohast me räägime” (või mis kohustustest). Ei olene kohustustest, sinust oleneb, mis ametikohale sa üldse sobid. Me teame, keda meil vaja on. Kui su võimetest ei piisa, siis me ei võta sind. Kui sa oled kõva, siis me maksame selle eest nii palju kui vähegi saame. Palka ei määra ametikoht, vaid see, mil määral su palkamine meile kasu toob.
Kui sa kandideerid sellepärast, et saada rohkem palka kui praegusel kohal, siis mõtle, miks siis praegu sulle rohkem ei maksta? Võibolla sa pole nii hea kui ise arvad? Või miks sind ei edutata praeguses töökohas? Äkki sul on ebaadekvaatne arusaam oma isikuomadustest?

5. Proovitöö

Kui sul palutakse kohapeal mõni ülesanne lahendada, siis ära hakka otsima vabandusi. Ütle kuidas sina probleemi lahendaks, seleta oma mõttekäiku. Õigeid vastuseid on niikuinii alati rohkem kui 1. Võibolla õiget vastust polegi, eesmärk on näha, et sa suudad kaasa mõelda.

Oletame, et sa tahad tulla tööle programmeerijana ja sul on mingi eelmine töö, mille üle sa uhke oled ja saad seda näidata. Palun vaata see asi enne üle, kui ära saadad. Ropud kommentaarid on okei, kui need on põhjendatud. Kommentaarid on üldse head. Kui sa saadad puhta koodi ilma ühegi kommentaarita, siis ma tahaks teada, mis masin selle genereeris. Või siis olgu nii arusaadav. Ära saada koodi, mis on täis ainult arhitektuuri ja milles puudub sisu, mis midagi teeks. Ära saada koodi, kus iga fail on erineva vorminguga, ilma igasuguse järjepidevuse ja stiilita. Lihtsalt ära saada. Ära saada koodi, mille sa tegid kesskoolis 10 aastat tagasi, välja arvatud, kui see on senini su parim efektiivsem ja ilusaim tükk lives videote embossimiseks. Avalda muljet või näita midagi selget ja head.

Kui sul palutakse teha kodutöö, siis vormista see mõttega, et keegi loeb seda. Ära tee midagi stiilis “aga ta pidi number 2 printima, prindib ju”. Üle poole ajast läheb progejatel teiste progejate koodi lugedes. Keegi ei taha sind, kui sa selle aja veel suuremaks teed. Kirjuta juurde väike README, kus sa räägid, kuidas seda tööle saada, mis on võibolla lahtised otsad, mis on hästi. Kirjuta mõttega, et teised inimesed peavad sellest aru saama ja ei taha veeta aega sinu jubedaid häkke decryptides. Mõtle sellele:

“Always code as if the person who will maintain your code is a maniac serial killer that knows where you live.”

Sellega ma siis esialgu lõpetakski. Sai kurjem kui plaanisin. Järgmine kord pean karma-võla katteks kirjutama firmadest, kes töökuulutusi välja panevad. Nad pole paremad.

14 thoughts on “Kuidas (mitte) tööle saada”

  1. Tore, et viitsisid põhilisemad punktid kirja panna. :)
    Minu jaoks on see common sense, aga nagu Sinu jutust välja tuleb, siis kõigi jaoks paraku mitte.

  2. Mõnus lugemine, tänud,

    Äsja keskkooli lõpetanud kandideerijale küll ei soovitaks, aga mõningase töökogemusega tööotsijad võiksid läbi lugeda mõne värbamisalase raamatu, ntx “palgake parimaid” – http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?6846

    See loob selgema pildi su vastas istuva intervjueerija peas toimuvast ja mõned stampküsimused a-la “Mida sa kujutled end tegemas 10 aasta pärast?” ei tule täieliku üllatusena.
    Võibolla juhtub, et näed läbi personalitöötaja poolt maalitud ilupildi ka pisut firma tegelikku sisekliimat, et oma otsus firmasse tööle minna ikka korralikult läbi mõelda.

    Ootan huviga töökuulutuste alaseid õpetussõnu.. Eriti huvitaks soovitused “Otsime autojuht-müügimees-programmeerijat(C*,Java,PHP,Ruby,Python)” tüüpi kuulutuste kirjutajatele.

  3. Ma lisaksin siia veel omalt polt, et ära mingil juhul jäta töövestlusele minemata. Olen ise kokku puutunud töötajatega kes kandideerivad igale poole ja ei suuda meeles pidad amillisele ametikohale täpselt ja millisesse firmasse nad oma cv saatnud on. Lisaks ei tule nad kokkulepitud ajal kohale.
    Kuid millegipärast saadavad nad ise mulle järgmisel korral, kui ma töötajat otsin, jälle oma CV. Sellisel juhul, isegi kui inimene mulle tegelikult profiili poolest sobib, ei kutsu ma teda enam vestlusele. Mul ei ole aega järjekordselt tema järele oodata.
    Aeg, millal inimesed käisid ukse taga töd otsimas on ilmselgelt läbi. Ka lihttööliste puhul. Minupärast saada mulle või tavapstiga oma CV, aga ära tule minu ajast minu juurde ankeeti täitma.
    No ja siis on veel need eesti keele “oskajad”. Kui sa keelt ei oska, siis ära palun vasta töökuulutusele, kus on nõutud kindlasti eesti keele head või isegi väga head oskust.
    Mida mõtlevad meesterahvad, kes saadavad ma CV tööpakkumise peale, kus otsitakse naisterahvast ja seda on seal ka selge sõnaga öeldud?
    Kui sa töövestlusel juba led, siis ei ole mõtet halvustada firmat kus sa oled. Kõikides firmades eis aagi kõik ühtemoodi olla. Samas, kui sul on häid ideid, kuidas asja paremaks teha, siis on see teretulnud.
    Ohh.. ja CV st võiks jääda välja lause, et tööandja ei tohiks inimest kui neegrit kohelda.
    CV s olev pilt ei tohiks olla kuskil grillipeol või ööklubis tehtud.
    jätkaksin umbes teise sama pika loendiga, aga ei viitsi :)

  4. Need on väga head ja otsekohesed soovitused tööotsijale.
    Tänud loo kirjutajale ja täiendajatele.

    Eks vestlusel on ka teine osapoolt – ettevõte ja tema esindajad.

    Ehk siis ka firma esindaja peab vestlusele/kohtumisele tulnule olema nö visiitkaardiks (hea esmamulje) – tutvustama oma ettevõtet, olema oma firma üle uhke, omama visiooni ja teadma, kuhu liigutakse. Rääkima sellest kindlalt, julgelt ja loomulikult viisakalt.

    See tund või poolteist, mis vestlusel koos veedetakse on väga oluline aeg mõlemale osapoolele. Mõlemad kompavad ja testivad.

    Ettevõtted ja inimesed on erinevad. On hulk pisiasju, mida mõlemad märkavad.

    Näiteks ettevõtte pingelise sisekliima reedavad koridoris või trepikojas vastutulevate inimeste näoilmed ja kehakeel.
    Hea sisekliima tunneb ära sellest soojusest, millega külaline vastu võetakse. Sisse tekib kohe selline hea ja positiivne tunne.

    Ilusat suve jätku!

  5. Ma olen ka elus olnud osaline mõnekümne inimese palkamises, lisan siia ka mõned asjad, mis smulle on silma jäänud.
    CV on loomulikult standardsesse formaati kuuluv asi, aga liigne standardiseeritud rikub ilusa asja ära. Kõige õudsamad CV-d olid need, mis olid välja trükitud CV-online vüi CV-keskuse keskkonnast. Kõik ühesugused, ilma igasuguse personaalsuse ilminguta.
    Mina isiklikul eelistasin lugeda CV-sid, mis olid koostatud “iseseisvalt”, mõnikord isegi käsitsi kirjutatud, ja mis juba lõid mingi pildi ka inimesest enesest.
    Intervjuu korral tõmbab tõepoolest maine alla see, kui intervjueeritaval on firma kohta, kus ta kavatseb tulevikus veeta 40 tundi nädalas, vaid üks küsimus – mis palk on. Minule igatahes oli meeldivam suhelda inimestega, kes tahtsid kõigepealt näha tööruume, uurida millist tehnikat kasutatakse, küsisid firma tulevikuplaanide suhtes.

  6. Tervist!

    Minu cv oli txt failis SUVALISES formaadis ja võeti PROsse tööle! Kõrgharidus on ikka veel lõpetamata! Minestage!
    Miks ma pean mingis lambi-netifoorumis oma ees-ja perenimega esinema?

    Kui sa kandideerid sellepärast, et saada rohkem palka kui praegusel kohal, siis mõtle, miks siis praegu sulle rohkem ei maksta? –

    sest praeguse koha firma on pehmelt öeldes kehvake. Miks ma palka juurde tahan, ei ole küll töölevõtja asi, et seda põhjendama peab. See on sama hea, kui küsida: miks sulle ei meeldi sõita Peugeot 206-ga, vaid hoopis Audiga?

  7. CV sisu on minu teada ainult põhimõtteliselt kirjeldatud, ja ükski fima mingit päris kindlat kujundusformaati minuteada ei nõua.

    Korrektsus, sisu ja õigekiri on muidugi oluline, aga kui ettevõte kritiseerib CV kujundust alal kus kujundus ei oma mitte mingit rolli, siis võib ju sellest kah nii mõndagi välja lugeda – kui palju viitsib ettevõte töökäske spetsifitseerida, sinu töötulemusse süveneda ja oma vigadest õppida. Kui ikka kujundus ikka pidevalt häirib, siis poleks ju raske omad nõuded kirja panna:

    “Olemasoleva CV puudumisel kasutage CV koostamiseks näiteks Europass CV vormi või kasutage CV haldamiseks EuroCV veebilehte.”

    Tadam!

    Samas võib ju ka edasi vinguda, et ma siin omaette mõtlen üht, aga nemad, imelikud, teevad alati omamoodi. Ja pärast õllekõrval süüdistada tüüpilist klienti samas suhtumises :)

    Oma täisnime toppimist igasse online kohta ei pea ma samuti üldse mõistlikuks ja siin pole paranoiaga midagi pistmist. Ja üleüldse, kuidas sina teed vahet kas mingi postituse kirjutas Jaan progeja või Jaan veoautojuhtide koolitaja, nimi on meil ju sama?

    Lisaks veel, et Orkuti ja Facebooki seostamist mingi IT alase kohaloluga pean kah väga imelikuks. Oma tutvusringkonda vaadatas on seos lausa vastupidine :)

  8. Ma olen CV kohta käiva kriitikaga nõus. Eks see saigi kirjutatud pigem sellest vaatenurgast, mida kõike saab vaadata ja mida kõike värbajad võivad erinevatel juhtudel vaadata. Kusjuures mitte ainult IT alale inimesi otsides.
    Kindlasti ei vaata keegi (eriti meil) iga punkti täpselt nii täitmist. Aga see on juba disclaimer ja sellest võiks ju targad inimesed ise aru saada. Vist. :)

  9. See CV osa oli rohkem vastus Ennule.

    Aga selge on see, et kõik need postituses ja kommentaarides märgitud punktid on hea juhend selleks, et kuidas ennast tööandjale võimalikult hästi presenteerida. Mulje realiseerimine jääb muidugi inimese enda teha, aga väga halva esmamuljega võib juhtuda, et seda võimalust ei teki või kõike nähakse läbi eelarvamuseprisma.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *