Noorteakadeemia vol. 1 ehk kuidas seadmetele hing sisse puhuda

Noorteakadeemia on kutsutud ellu ideega ärgitada leiutamishuvi meie kõige nooremates. Esiotsa otsustasime kokku kutsuda Proeksperdi töötajate lapsed. Kohtumine sai korraldatud innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory, mille üheks eesmärgiks on tegeleda järelkasvuga ja näidata kooliõpilastele, et inseneri roll on huvitav, jõukohane ja elulähedane! Mektory majas on loodud palju võimalusi ka lastele.

Enne leiutama hakkamist tegime kiire ringkäigu Mektory põnevates ruumides. Kõigepealt ajas lapsed elevile rääkiv puu, mida sai ägedalt sakutada ja mis selle peale siiski inimkeeles (ehkki välismaises) palus end mitte nii tugevalt raputada. Kõigele lisaks teatas ta, et pole slot machine. Muuhulgas piilusime ka robotooriumisse, kus ka meie kõige suuremal lapsel Lauril silmad põlema läksid.

Seejärel jäid lapsed Proeksperdi inseneride hoolde ja lasid oma vanemad Mektory peale ringi uudistama. Tarvet uuris, et kas lapsed teavad, mida emmed-issid töö juures teevad. Siis oskas Tanel Tenso poiss Jasper väga hästi vastata, et tema isa programmeerib töö juures.

Tark voodi ja insener

Jutujärje võttis üle Lauri, kel oli rääkida tõestisündinud lugu nutikast insenerist. kes ühel öösel avastas, et voodis on äärmiselt ebamugav magada. Selili on halb. Külili ebamugav. Enne veel uuris Lauri kas lapsed teavad, kes on insener ja kuidas ta välja võib näha. Ühise arutelu käigus leidsime, et insener on üks tark inimene, kelle tarkus tänaval aga silma ei hakka.

Kuna paraku smartbedi ennast kohale vedada ei saanud, tuli teha selle makett pesusvammidest. Lauri oli eelnevalt valmis meisterdanud erineva tugevusega svammidest voodi, mis pakkus lastele palju huvi. Et voodi toimimise põhimõtet paremini selgeks, teha viskas Lauri pikali ning demonstreeris puusade ja õlgade tööd inimese lebamise ajal. Ja seda, millistes kohtades on külili olles eriti valus.

Ainuüksi sellest, et insener oskab asju välja mõelda, ei piisa. Insener peab olema ka hea meistrimees – kuldsete kätega mees. Lugu jätkus sellega, kuidas insener ehitas, testis, muutis ja programmeeris valmis inimesega kohaneva voodi. Ühtlasi rääkis ta sellest ka sõbrale ja on nüüd väga rikas mees.

Kui Lauri lõpuks uuris, kas lastel küsimusi ka tekkis, olid kõik vaiksed. Kuid tõdemise peale, et ju ta siis rääkis nii selgelt, et ühtegi küsimust pole, lõikas kõlavalt vahele üks nutikas noormees: „või siis ei kuulanud üldse!”

Noored insenerid

Pärast inspireeriva loo kuulamist oli laste kord insenerideks hakata. Tuli välja mõelda, kuidas annaks üht voodit veelgi nutimakas teha.

Visandamiseks oli kasutada tahvelarvuti või lihtsalt paberid-pliiatsid. Kui noorsandid hakkasid kohe joonistama, siis väikesed preilid vaidlesid veel mõnda aega, mis värvi voodi üldse olema peaks.

2014-04-08 23.32.58
Preilid värvikoodi valimas

Päeva lõpuks saime päris mitu uut ideed välja mõeldud. Eelkõige leiti, et üks korralik voodi võiks kindlasti rääkida – kasvõi hästi vaikselt. Oli mitu ideed voodile, milles saab unenägusid ja muinasjutte tellida. Taiplikud vanemad peavad siin nüüd kiirelt toimetama, kes patendi endale saab.

Sealt edasi tuli veel üks vägev idee: isemõtlev voodi. See saab aru, kui tahad ärgata – hakkab surisema ja häält tegema. Võtab teki pealt, kui sa sellele mõtled. Muudab madratsi või teki kuju ja asendit. Muudab kõrgust ja muudab laiust. Ulme!

Ja Eve-Lyni poiss arvas, et üks nutikas voodi võiks lihtsalt talle järele tulla, kui uneaeg on. Kasvõi kosmosesse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *