Atlassian Summit 2014

Osalesime koos Taneliga taas kord iga-aastasel Atlassian Summitil, mis sedapuhku leidis aset San Joses, Californias. Seekordne üritus hakkas juba suurkonverentsi mõõtmeid võtma – peasaal oli nii hiiglaslik, et vaevalt nägi selle teise otsa ja vendor‘ite bokside vahele võis tõsimeeli ära eksida. See pole ka ime, sest Atlassiani klientide arv on aastaga suurenenud 30% ning töötajate arv pea kahekordistunud – sarnase kasvu pidi järelikult Summitist osavõtjate hulkki tegema. Samas, suurem ei pruugi alati parem olla. Minu arust jäi sel korral juba kõvasti vajaka “intiimsusest”, mida eelmisel aastal veel kergelt õhus tunda oli. Inimesi, ruumi, vendor’eid, paralleelseid track‘e ja kõike muud oli hoomamiseks lihtsalt liiga palju. See aga ei tähenda, et me poleks palju kasulikku infot või kontakte saanud.

Üks Atlassiani asutajatest pealaval tuhandete peade ees kõnelemas.
Üks Atlassiani asutajatest pealaval tuhandete peade ees kõnelemas.

Lisaks silmapiiri avardamise soovile läksime Taneliga Summitile kindla eesmärgiga leida inimesed, kes aitaksid lahendada müstilise häda, millega oleme ühe kliendi juures pikemat aega maadelnud. See tähendas, et tuli ohtralt tegeleda networkimise ja tehniliste vestlustega ehk loobuda paljudest ettekannetest. Viimane ei pannud õnneks just nutma, kuna paljud lubava pealkirjaga ettekanded osutusid igavamaks kui loodetud: nii mõnigi esineja oli kas kogenematu/kiretu või polnud ettekande sisu loodetud tasemel. Lisaks teadsime, et kõiki esinemisi saab kunagi järelvaadata (kuigi paljud meist seda päriselt teevad?), seega võis rahulikult inimestega suhelda. Paar aastat tagasi kohtusin Summitil ühe mehega, kes väitis, et ta ei käi mitte ühelgi konverentsil mitte ühtegi ettekannet vaatamas – asja mõte on ainult networking! Kas peab just nii radikaalne olema, aga ta jutus on iva, sest tõepoolest on võimalik kõiki esinemisi juba praegu veebist vaadata, kuid nende inimestega näost näkku rääkida enam ei saa.

Networkimine kurikuulsal Summit Bash peol.
Networkimine kurikuulsal Summit Bash peol.

Kes ei viitsi pea ees videomaterjali sukelduda, neile nimetan mõned tooteuudised ning poetan ka paar kogutud tarkusetera kuuldud heietustest tarkvaraarenduse teemadel. Peamine “päris uue toote” esitlus Atlassianilt oli JIRA Portfolio ehk kaua-oodatud product management kiht olemasoleva projekti- ja taskihalduse peal. Viimaks on võimalik mõistlikult hallata projektideüleseid initsiatiive, neid theme’deks kategoriseerida ja siduda juba konkreetsemate epic’ute ning story’dega. Ühtlasi saab harrastada Gantt chart’i laadset aja/ressursside planeerimist visuaalsel kujul Atlassianile omaselt paari huvitava kiiksuga. Kel rohkem huvi, lugege lähemalt veebist.

Konverentsi-melu
Konverentsi-melu

Confluence poolt oli suurimaks väljakuulutatud hitiks Google Docsist tuttav reaalajas mitme inimese kollaboratsiooni võimalus samal dokumendil. Veel hakkab olema võimalik kommenteerida nii lehtede kui failide sisus konkreetseid kohti (nt mõnda konkreetset lauset, PowerPointi slaidil ainult pealkirja vms). Mõlemad võimalused on “varsti poelettidel”.

JIRA Service Deski kasutajatele teeb kindlasti heameelt hinnastamise muudatus – nüüd käib maksmine tuge pakkuvate agentide töökohtade baasil, mitte tuge saavate inimeste arvu pealt. Lisaks muutus ka do-it-yourself tutorial’e sisaldav Atlassian University tasuta ligipääsetavaks. Tarbijale hea uudis, tootjale ilmselt mitte nii väga :) Vahetuma kogemuse saamiseks vaata näiteks kompaktset 7-minutilist kokkuvõtet keynote’i parimatest paladest.

Tootest sõltumatul teemal oli päris huvitav ettekanne spike’misest ehk teatud kindlal viisil läbi viidud uurimisülesannetest (video). Hästi tehtud spike’i abil on võimalik ülesandeid paremini (täpsemini) hinnata, lihvida nõudeid, vähendada teadmatust, valideerida tehnilist lähenemist ning paremini eesseisvat tööd organiseerida. Kindlasti peab ühel korralikul spike’il olema eesmärk, kindlaks määratud maksimaalne aeg, mis sellele pühendatakse ning see tuleb ka sprindi tööde hulka planeerida ja sarnaselt teiste töödega tulemust demoda! Ahjaa – sealt tulnud kood viska minema, sest häki otsa ei maksa uut toodet/funktsionaalsust ehitada. Oleme oma tiimis seda metoodikat täitsa edukalt rakendanud ning see on heaks sissejuhatuseks just ülesannete juures, mida ümbritseb suur teadmatus või puuduv üksmeel lahenduse osas.

Teine väga paeluv ettekanne oli Penny Wyatt’i poolt esitatud “Quality at Speed“. Penny rääkis oma teekonnast JIRA meeskonna QA eestvedajana. Kõik algas aastal 2009, kui selle tiimiga liitudes oli story’de rejection rate 100%. Viie aastaga on see kukkunud 4% peale ning võtmeks ei ole olnud tohutu QA inseneride armee usin tegevus, vaid hoopis vastupidi – QA inimesed on võtnud üksnes nõustaja rolli ning puutuvad meeskonnaga kokku kahes punktis kogu arendustsükli jooksul. Esiteks, nad vaatavad üle testimise märkmed, mida arendajad ise enda koodi kohta on kirjutanud – justnimelt, arendajad testivad ise enda koodi! Teiseks, nad osalevad story demol. Kuna kogu vastutus lasub nüüd arendaja enda õlul, on ta palju hoolsam, sest ta ei saa lootma jääda “turvavõrgule”,  mida pakkusid minevikus kas QA või teised arendajad. Samas, QA poolne tugi on siiski olemas ning nende tähelepanekute põhjal harivad pidevalt end ka arendajad. Kokkuvõttes tõdes Penny, et kvaliteet ei tulene koodist, vaid inimestest ning mis töötab ühes meeskonnas, ei pruugi töötada teises – eksperimenteeri pidevalt! Universaalne tõde, mis kehtib pea igas elu valdkonnas :)

Farewell-pidu partneritele viimasel õhtul
Farewell-pidu partneritele viimasel õhtul

Nn ametliku osa kõrval ei saa ära mainimata jätta ka kuulsat pidu Summit Bash, mis sel aastal toimus väga ebatavalises miljöös: paari tuhande inimese käsutada oli terve San Jose Tehnikamuuseum (vt pilti artikli alguses). Ei uskunud, et ma kunagi muuseumi põrandal tantsu vihun või kokteil käes kõiksugu huvitavate gadget’itega eksperimente läbi viin (sageli saatjaks jooke keelavad märgid)!

Meelelahutus peol - termoselfie
Meelelahutus peol – termoselfie

Sotsialiseerumiseks olid igatahes ideaalsed tingimused loodud ning neid sai ka korralikult ära kasutatud. Kuigi taolised üritused võivad maksale liigagi intensiivset treeningut pakkuda, siis elu on näidanud, et isiklik kokkupuude Atlassiani töötajate ning partneritega aitab hilisema suhtluse viia täiesti uuele tasemele. Tasub tulevatelgi aastatel osa võtta!