Atlassian Summit 2014

Osalesime koos Taneliga taas kord iga-aastasel Atlassian Summitil, mis sedapuhku leidis aset San Joses, Californias. Seekordne üritus hakkas juba suurkonverentsi mõõtmeid võtma – peasaal oli nii hiiglaslik, et vaevalt nägi selle teise otsa ja vendor‘ite bokside vahele võis tõsimeeli ära eksida. See pole ka ime, sest Atlassiani klientide arv on aastaga suurenenud 30% ning töötajate arv pea kahekordistunud – sarnase kasvu pidi järelikult Summitist osavõtjate hulkki tegema. Samas, suurem ei pruugi alati parem olla. Minu arust jäi sel korral juba kõvasti vajaka “intiimsusest”, mida eelmisel aastal veel kergelt õhus tunda oli. Inimesi, ruumi, vendor’eid, paralleelseid track‘e ja kõike muud oli hoomamiseks lihtsalt liiga palju. See aga ei tähenda, et me poleks palju kasulikku infot või kontakte saanud.

Üks Atlassiani asutajatest pealaval tuhandete peade ees kõnelemas.
Üks Atlassiani asutajatest pealaval tuhandete peade ees kõnelemas.

Lisaks silmapiiri avardamise soovile läksime Taneliga Summitile kindla eesmärgiga leida inimesed, kes aitaksid lahendada müstilise häda, millega oleme ühe kliendi juures pikemat aega maadelnud. See tähendas, et tuli ohtralt tegeleda networkimise ja tehniliste vestlustega ehk loobuda paljudest ettekannetest. Viimane ei pannud õnneks just nutma, kuna paljud lubava pealkirjaga ettekanded osutusid igavamaks kui loodetud: nii mõnigi esineja oli kas kogenematu/kiretu või polnud ettekande sisu loodetud tasemel. Lisaks teadsime, et kõiki esinemisi saab kunagi järelvaadata (kuigi paljud meist seda päriselt teevad?), seega võis rahulikult inimestega suhelda. Paar aastat tagasi kohtusin Summitil ühe mehega, kes väitis, et ta ei käi mitte ühelgi konverentsil mitte ühtegi ettekannet vaatamas – asja mõte on ainult networking! Kas peab just nii radikaalne olema, aga ta jutus on iva, sest tõepoolest on võimalik kõiki esinemisi juba praegu veebist vaadata, kuid nende inimestega näost näkku rääkida enam ei saa.

Networkimine kurikuulsal Summit Bash peol.
Networkimine kurikuulsal Summit Bash peol.

Kes ei viitsi pea ees videomaterjali sukelduda, neile nimetan mõned tooteuudised ning poetan ka paar kogutud tarkusetera kuuldud heietustest tarkvaraarenduse teemadel. Peamine “päris uue toote” esitlus Atlassianilt oli JIRA Portfolio ehk kaua-oodatud product management kiht olemasoleva projekti- ja taskihalduse peal. Viimaks on võimalik mõistlikult hallata projektideüleseid initsiatiive, neid theme’deks kategoriseerida ja siduda juba konkreetsemate epic’ute ning story’dega. Ühtlasi saab harrastada Gantt chart’i laadset aja/ressursside planeerimist visuaalsel kujul Atlassianile omaselt paari huvitava kiiksuga. Kel rohkem huvi, lugege lähemalt veebist.

Konverentsi-melu
Konverentsi-melu

Confluence poolt oli suurimaks väljakuulutatud hitiks Google Docsist tuttav reaalajas mitme inimese kollaboratsiooni võimalus samal dokumendil. Veel hakkab olema võimalik kommenteerida nii lehtede kui failide sisus konkreetseid kohti (nt mõnda konkreetset lauset, PowerPointi slaidil ainult pealkirja vms). Mõlemad võimalused on “varsti poelettidel”.

JIRA Service Deski kasutajatele teeb kindlasti heameelt hinnastamise muudatus – nüüd käib maksmine tuge pakkuvate agentide töökohtade baasil, mitte tuge saavate inimeste arvu pealt. Lisaks muutus ka do-it-yourself tutorial’e sisaldav Atlassian University tasuta ligipääsetavaks. Tarbijale hea uudis, tootjale ilmselt mitte nii väga :) Vahetuma kogemuse saamiseks vaata näiteks kompaktset 7-minutilist kokkuvõtet keynote’i parimatest paladest.

Tootest sõltumatul teemal oli päris huvitav ettekanne spike’misest ehk teatud kindlal viisil läbi viidud uurimisülesannetest (video). Hästi tehtud spike’i abil on võimalik ülesandeid paremini (täpsemini) hinnata, lihvida nõudeid, vähendada teadmatust, valideerida tehnilist lähenemist ning paremini eesseisvat tööd organiseerida. Kindlasti peab ühel korralikul spike’il olema eesmärk, kindlaks määratud maksimaalne aeg, mis sellele pühendatakse ning see tuleb ka sprindi tööde hulka planeerida ja sarnaselt teiste töödega tulemust demoda! Ahjaa – sealt tulnud kood viska minema, sest häki otsa ei maksa uut toodet/funktsionaalsust ehitada. Oleme oma tiimis seda metoodikat täitsa edukalt rakendanud ning see on heaks sissejuhatuseks just ülesannete juures, mida ümbritseb suur teadmatus või puuduv üksmeel lahenduse osas.

Teine väga paeluv ettekanne oli Penny Wyatt’i poolt esitatud “Quality at Speed“. Penny rääkis oma teekonnast JIRA meeskonna QA eestvedajana. Kõik algas aastal 2009, kui selle tiimiga liitudes oli story’de rejection rate 100%. Viie aastaga on see kukkunud 4% peale ning võtmeks ei ole olnud tohutu QA inseneride armee usin tegevus, vaid hoopis vastupidi – QA inimesed on võtnud üksnes nõustaja rolli ning puutuvad meeskonnaga kokku kahes punktis kogu arendustsükli jooksul. Esiteks, nad vaatavad üle testimise märkmed, mida arendajad ise enda koodi kohta on kirjutanud – justnimelt, arendajad testivad ise enda koodi! Teiseks, nad osalevad story demol. Kuna kogu vastutus lasub nüüd arendaja enda õlul, on ta palju hoolsam, sest ta ei saa lootma jääda “turvavõrgule”,  mida pakkusid minevikus kas QA või teised arendajad. Samas, QA poolne tugi on siiski olemas ning nende tähelepanekute põhjal harivad pidevalt end ka arendajad. Kokkuvõttes tõdes Penny, et kvaliteet ei tulene koodist, vaid inimestest ning mis töötab ühes meeskonnas, ei pruugi töötada teises – eksperimenteeri pidevalt! Universaalne tõde, mis kehtib pea igas elu valdkonnas :)

Farewell-pidu partneritele viimasel õhtul
Farewell-pidu partneritele viimasel õhtul

Nn ametliku osa kõrval ei saa ära mainimata jätta ka kuulsat pidu Summit Bash, mis sel aastal toimus väga ebatavalises miljöös: paari tuhande inimese käsutada oli terve San Jose Tehnikamuuseum (vt pilti artikli alguses). Ei uskunud, et ma kunagi muuseumi põrandal tantsu vihun või kokteil käes kõiksugu huvitavate gadget’itega eksperimente läbi viin (sageli saatjaks jooke keelavad märgid)!

Meelelahutus peol - termoselfie
Meelelahutus peol – termoselfie

Sotsialiseerumiseks olid igatahes ideaalsed tingimused loodud ning neid sai ka korralikult ära kasutatud. Kuigi taolised üritused võivad maksale liigagi intensiivset treeningut pakkuda, siis elu on näidanud, et isiklik kokkupuude Atlassiani töötajate ning partneritega aitab hilisema suhtluse viia täiesti uuele tasemele. Tasub tulevatelgi aastatel osa võtta!

Atlassian Summit 2013

Sel aastal leidis Summit aset parimal aastaajal San Francisco külastamiseks – oktoobri alguses. Soojast ilmast ning vihma ja udu puudumisest hoolimata ei toimunud üritus vabas õhus, vaid endiselt samas laohoonest ümber ehitatud konverentsikeskuses. Osalesime Proeksperdist sel aastal 2 inimesega, mõlemal võrdluseks varasem Summiti-kogemus.

Atlassian Summit 2013

Esimese päeva avasid traditsiooniliselt Atlassiani asutajad Scott Farquhar ja Mike Cannon-Brookes. Scott alustas kliendi tähtsuse teadvustamisega kogu tarkvaraarenduse protsessis – kõik algab ja lõppeb ju kliendiga. Kliendi tagasiside põhjal tehtud muudatused teevad sageli heast tootest suurepärase. Et neid muudatusi kliendini toimetada, peavad meeskonnad tõenäoliselt tihemini reliisima. Siin tulevadki mängu Atlassiani tooted (ConfluenceJIRA & DevTools), mis proovivad seda protsessi võimalikult mugavaks ning ladusaks teha.

Continue reading “Atlassian Summit 2013”

Atlassian Summit 2012, osa 3

Eelmise hommiku feilist tehti järeldusi ning viimasel hommikul ei saanud hommikusöök ka lõunaks otsa. Ilmselt mängis siin rolli eelmise õhtu pidu, sest rahvast oli saalis märksa hõredamalt.

Teist keynote‘i andis edasi Scott Farquhar, teine Atlassiani asutajaliige. Põhiliselt oli juttu JIRAst ja kuidas nad keskenduvad peamiselt kolme asja parandamisele:

1. Usability:

  • Quicksearch & JQL
  • Quick-create multiple issues
  • In-line edit in JIRA 5.1
  • Satisfaction for keyboard-junkies

2. Extensibility:

  • Remote issue links
  • Activity streams
  • REST APIs

3. Performance:

  • JIRA 5.1 is 40% faster than JIRA 4.4 with 200k issues
  • 5.1 handles 500k issues as good as 4.1 handled 200k.

Sõna anti ka New Relic esindajale, kes väitis, et 79% nende klientidest kogeb suurenenud arenduskiirust pärast nende Monitoring as a Service teenuse kasutusele võtmist. Ka Scott ise kiitis mehi ja vandus, et Atlassiani on nad samuti tohutult aidanud.

Continue reading “Atlassian Summit 2012, osa 3”

Atlassian Summit 2012, osa 2

Keynote: Mike Cannon-Brookes

Neljapäev algas minu jaoks otsa saanud hommikusöögiga. Tühja kõhuga siirdusin hiiglaslikku saali, kus esimese toolirea ees leidus lademetes kott-toole mugavamaks äraolemiseks. Mike Cannon-Brookes, üks kahest Atlassiani asutajast, jutustas keynote‘is pikalt peatselt tulevast Confluence-st:

  • Seal on täiesti uus mobiilne interfeiss, mis tundus esmapilgul üsna pädev olevat.
  • Facebookistumine jätkub ning laikimisele on lisandunud väga tuttavlikud notifikatsioonid (tead ju küll seda punast numbrikest üleval sinisel header‘il, mida sa alati otsid).
  • Tõeliselt kasulikuna tundusid tasklist-tüüpi nimistu ning personaalne todo-märkmete haldus.

 

Keynote‘i teine esineja oli Jeff Ma, kunagine blackjacki guru. Esialgu paistis, et ta räägib tiimitöö olulisusest (blackjacki võtmes). Ta küsis ka mõned intrigeerivad küsimused:

  • Mis saaks, kui atleedid ei teaks oma tulemusi?
  • Kas nad üritaks üldse paremaks saada ja (teiste) rekordeid lüüa?
  • Mis juhtuks aga siis, kui töötajad teaksid oma statistikat töös JIRAga?

 

Ja sujuvalt jõudis ta järgmise (tegeliku?) teemani – tema firma lansseeris äsja avaliku beeta JIRA pluginast TenXer, mis on põhimõtteliselt Google Analytics Jira jaoks. Meetrikad võivad olla kahe teraga mõõgaks, kuid põnev lähenemine sellegipoolest. Eelkõige jäi see mees aga meelde hea huumori ning esinemisoskusega. Lisaks tekkis tõsine huvi vaadata filmi “21”, mille inspiratsiooniks ta oma blackjacki-skeemiga oli (ehk kuidas kasiinodest miljoneid dollareid koju tuua).

 

Edasi möödus päev linnulennul, kuna enamasti olid pausid nii lühikesed, et jõudsin vaevalt järgmise valiku teha ning õigesse ruumi kulgeda.

 Hullusärgis Zen-mees

Launchpad-is tutvustati lõputult erinevaid pluginaid, iga esitlus oli piiratud 5 minutiga, pärast mida toimus koheselt 30 sekundiline mobiilne hääletusvoor. Meeldejäävamad olid:

 Gliffy piraadid

Devspeed tracki esitlus Hacking the Dev Cycle jäi meelde väite poolest, et palk ega üle 6 kuu kogemust kindla programmeerimiskeelega ei mõjuta arendajate tulemust kuigi palju ning et kehvemate ja parimate vahe on üle 10-kordne. Tiimi motivatsiooni annab tõsta näiteks:

  • selgete eesmärkidega,
  • kohese tagasisidega tööle,
  • fokusseeritud tähelepanuga (privaatsus, rohkem ruumi ja kaitstus väliste segajate eest),
  • multitaskingu vähendamisega (you can do anything, but not everything!).

 

Üks mitte-Atlassiani esinejaid oli Jeff Atwood, Coding Horror blogi autor ja Stack Overflow kaasautor, teemaks “Why do we suck?“. Noppeid tema mõtteheietustest:

  1. Embrace the Suck!
    • Ship software before it’s ready.
    • Boyd’s law of iteration – speed of iteration always beats quality of iteration.
    • His personal goal is to suck less every year.
  2. Make things in public:
    • stackoverflow.com – documenting how much we suck so that others might learn from it.
  3. Pick stuff that matters:
    • Ask yourself “So what?”
    • Why/how does it help other people?
    • It’s better to be awesome than suck!

 Jeff Atwood

Korralduse poole pealt oli väga lahe see, et alati oli saadaval laias valikus snäkke (šokolaadid, puuviljad, müsli-bar‘id jms) ja jooke ning rõhk oli jätkuvalt tervislikkusel. Lõuna ajaks veeres sisehoovi kümmekond USA filmidest tuttavat food-truck‘i, igaühes erineva stiili ja päritoluga söögid. Tehnilisi viperusi oli samuti ülivähe, esialgne 2 ruumi omavaheline helireostus lahendati kiiresti ühe ruumi ära kolimisega. Esimesel päeval kippus plekk-katuse all ka veidi kuumaks, kuid 15C väli-temperatuur õnneks päästis hullemast. Kogu üritus oli atlassianliku läbimõeldusega korraldatud, see hakkas igast aspektist silma.

 

Pikemate pauside sisustamiseks leidus kõikjal lahedaid (sihtotstarbelisi) nurgakesi:

  • AtlasBar-ist sai abi tehniliste muredega.
  • Guru Lounge-s hängisid kõikide toodete gurud, kellelt sai tulevikuplaane ning muud vajalikku välja pumbata ja niisama juttu puhuda.
  • Industry Mixer-i abil viidi kokku erinevatel elualadel Atlassiani tooteid kasutavaid ettevõtteid (nt mängundus, mobile, haridus, finants, enterprise jne). Seal kohtasin inimesi, kes vastutasid näiteks mitmete üle miljoni issue‘ga JIRA haldamise eest ja kuulsin projektidest, kus on üle 200k issue. Pole paha.
  • Speaker Decompression Room – pärast esinemist sai esinejaid üks ühele edasi tüüdata.

 Guru Lounge

Õhtupoole rääkis Jonathan Nolen veidi plugin developer’e puudutavatest asjadest, kuid millegi rabavaga ta ei suutnud üllatada. Küll aga tegi seda George Bennet OnDemand cloud’i teenuse tehnilisest poolest rääkides. Tuleb välja, et Atlassian on kiiresti saamas üheks suurimaks Java hostingu pakkujaks kogu maailmas! Hetkel jookseb nende serveriparkides juba üle 65 000 JVMi ja selliste mahtude juures hakkavad jõudluse ning manageeritavuse juures rolli mängima juba pisimadki detailid. Ühe huvitava lahendusena on nad oma tiimiga kasutusele võtnud nö Swear-wall‘i, kus nad saavad vabalt valitud keelekasutusega väljendada oma tundeid erinevate töös kasutatavate tehnoloogiate, teekide jms osas. Rohkem sõimu saavatest asjadest püütakse lahti saada, sest need pole töötajate masendust lihtsalt väärt :)

 Rock-video!

Pärast ametlikku osa veeti kogu 1000-pealine kamp vee äärde Summit Bash-ile, kus kaks baari olid omavahel ühenduse saanud ning lisaks suurepärastele vaadetele serveeriti hõrke delikatesse ja avatud baar ei lasknud kellelgi janusse jääda. Erinevates nurgakestes sai nautida live jazzmuusikat, diskohitte, teha parukates ja kostüümides videofilmi ning osaleda purjus IT-inimestega karaokemaratonil. Kahju oli ainult sellest, et just siis, kui pidu oli hoo sisse saanud, tõmmati juhe seinast ja paluti kõigil viisakalt lahkuda… Ilmselt vajalik manööver tagamaks mingisugustki publikut järgmise päeva hommikustele esinejatele.

 Summit Bash down at the Embarcadero

To be continued.

Atlassian Summit 2012, osa 1

Nagu tavaks, toimub igaaastane Atlassian Summit San Franciscos ja Proekspert oli seal kenasti kohal. Kuna tegu on suhteliselt rohelise/öko USA linnaga, siis tunnevad seal isegi eurooplased end kodusemalt. Kahju ainult, et ilm nii nigel on – ühes päevas võib pea igat aastaaega kogeda. Võrreldes eelmise külastusega hakkasid tänavatel aga silma (ja kõrva ja ninna) kodutute hordid. Ei tea, kas asi on majanduslanguses või meelitab neid üle riigi sinna kokku seadus, mis lubab inimestel tänavatel magada – igatahes turistimagnetina see just ei mõjunud.

Käsitsi sätitud silt, tänapäeval kasutusel üksnes kirikutes ja koolides :)

Summit hakkab juba tõelise tarkvara-konverentsi mõõtmeid võtma – sel aastal oli üritus kokku 4-päevane (vähemalt partneritele) ning erinevaid track‘e oli lausa seitse! Lisaks Atlassiani rahva ja nende partnerite-sponsorite presentatsioonidele võis osa saada ka kuue külalisesineja ettekandest. Teisipäev (29.05) oli pühendatud partneritele. Monaco hotellis sai suhelda nii teiste ekspertide (uus nimetus partneritele) kui ka võtmefiguuridega Atlassianist ning loomulikult ei puudunud söögi- ega joogipooliski. Seal sai aimu, mis sorti koostööd nad oma partneritelt tulevikus ootavad, kuidas nemad ise abiks saavad olla ning kuhu nad oma firma ja toodetega tüürida plaanivad. Õhtu lõppes (küll ilma Atlassiani osaluseta) väga ebatavalises pubi moodi kohas nimega Monk’s Kettle, kus sai valida sadade microbrewery‘ite õllede/siidrite seast ning süüa näiteks luuüdi koos popkorni ja kapparitega ning vasikapõske polentaga.

 

Kolmapäev (30.05) oli ametlikult küll training-day, kuid kuna see ei tekitanud mus väga elevust, siis läksin hoopis Atlassiani kontorisse väikse seltskonnaga GreenHopperi teemal juttu puhuma. Shaun Clowes (GH product manager) tegi pisikese ettekande GH 5.10-st ning järgneva Q&A käigus sai tema, Nick Muldoon’i (GH ja agile guru) ning mõnede partneritega arutada, mis meeldib, mis mitte, mis GH 6 toob jne. Samal päeval välja kuulutatud GH 5.10 tõi Scrumi toe beetast välja ja sprindi ülevaates saab nüüd burndown graafikul näha ka skoobi muudatusi. Tulevikust nii palju, et praegu RapidBoardi nime all tuntud “uus” osa muutub peagi Agile vaate default funktsionaalsuseks (praegused board’id kolivad omaette Classic sektsiooni); Epicutele tehakse makeover ning oodata on ka uuendatud gadget’eid.

Avarus, hiigeltrepp ja klaasist nõukarid!

Atlassiani kontor oli täitsa omaette elamus. Väljast jättis see mulje, et tegu on lihtsalt ühe suure laohoonega, aga seest avanes hoopis teine pilt. Avarus lõi natuke isegi pahviks, keskne aatrium on läbi mitme korruse ja ülemisele korrusele viib hiigelsuur ja -pikk trepp, mis on poolenesti chillout area mõnusate patjadega. Nagu IT-firma kontorile kohane, on seal palju relax-nurgakesi, mõnes neist isegi võrkkiige, massaažitool ja õllekraan (true story)! Kööginurgas hakkas silma tohutu riiul erinevate orgaanilist päritolu snäkkide, puuviljade ja mitmekesiselt varustatud külmkappidega. Ning paljuski klaasist koosolekuruume saab mugavalt iPad-i  abil broneerida – peab ikka MeetNg-lt tolmu maha pühkima ning selle korralikult tööle panema :)

 

Õhtu sai stardi Industry Mixeri nimelise üritusega. Juhtusin Enterprise nurgakeses kokku Bank Of America inimestega ning kuulsin hämmastavaid lugusid miljonitest issue‘dest nende seitsmes JIRAs. Mehed peavad rinda pistma ka täiesti uut laadi probleemiga – mida teha projektiga, kus on üle 200 000 issue?! Isegi horisontaalne skaleerimine ei ole siin väga abiks…

 

Muus osas oli õhtu suhteliselt sponsorite promo. Bokside külastamiseks olid nad välja mõelnud templite kogumise süsteemi, usinamad külastajad said võimaluse võita auhindu. Sponsorite hulgast hakkasid silma just testide manageerimise tööriistade provaiderid, keda oli kuidagi väga palju sinna kokku tulnud. Mitmed neist duplitseerisid ka JIRA funktsionaalsust ning ainus puutepunkt Atlassiani toodetega oligi enamasti connector JIRA-ga issue‘de sünkimiseks.

Külasta bokse, kogu templeid ja võida auhind!

Teine suurem suund lisaks tavapärastele suurtele plugina-tegijatele (Appfire, AppFusions, Adaptavist, Customware jne) oli kollaboratiivsus-rakenduste oma. Sococo mehed olid loonud 90ndate mängudega sarnaneva aplikatsiooni, kus sa saad kõigepealt luua endale kontori plaani, panna sinna sisse inimesed ning siis nendega seal igal võimalikul viisil interact‘ida. Vestluse alustamiseks tuleb näiteks koputada uksele, seinad “läbi ei kosta” jne. Ei kujuta ette, kui paljud inimesed midagi sellist nt Skypele eelistavad, aga noh, vähemalt teistsugune. Esindatud olid veel soomlased oma Team Inbox nimelise tootega ning loomulikult Atlassian oma vastomandatud HipChat-iga.

 

Huvitavam oli näiteks PoolParty Confluence plugin, mis sildistab semantilsie mootori abil lehekülgi nende sisu põhjal ja hõlbustab olulisel määral otsingut, eriti just väga mahukates wikides. Ühelt sponsorilt sain aga tööpakkumise hakata nädalavahetustel ja/või õhtutel testijaks. Nende ärimudeliks on pakkuda testijate-armeed mistahes tüüpi testimise läbiviimiseks kõikjal maailmas. Tasuskeem soodustavat professionaalsust, kuna õnnestumise kriteeriumid ja otsuse maksta/mitte maksta saab klient ise teha. Võib täitsa abiks olla, kui tahad näiteks Indoneesias kohaliku veebilehega välja tulla ning endal puuduvad indoneesia keelt oskavad testijad; või siis tahad teada, kuidas su Iirimaal hostitud leht näiteks Austraalias või USAs perform‘ib. 

All-you-can-drink-bar!

Ja korraliku punkti õhtule pani loomulikult Summiti avapidu Mars Bar-is. Väliste gabariitide ja ukse taga ootava saba põhjal jäi mulje, et mitte mingil juhul kogu see mass sinna sisse ära ei mahu, kuid võta näpust. Mööndustega jäi ruumi ülegi ning kuivaks ei suudetud baari samuti juua. Õhtu oli küllalt jahe ja pool üritusest toimus sisehoovis, kuid õnneks ei pidanud sooja saamiseks ainult alkoholile toetuma. Nii suurt väliõhu soojendajat (mis sarnanes rohkem mingi boileriruumi agregaadiga) pole ma eales näinud… ja ilmselt ei näe ka. Natuke und ning peagi olin taas konverentsi-angaaris kohal. Sellest aga järgmises postituses.

Do you know RapidBoard?

Mõtlesin et jagan teiega tööriista, mis on Atlassiani Greenhopperis veidi aega tagasi (versioonis 5.9) “kasutatavaks” muutunud.

Ükskõik mida scrumipuristid väidavad, reaalsuses on meeskonnal sageli samaaegselt käimas mitu projekti. Need on reeglina erinevad tooted, mida arendatakse paralleelselt ja mille kõigiga on seotud sama grupp inimesi. Nende prioriteete seatakse ühiselt ning sageli peavad need tooted koos toimima ning kasutama samu reliisitsükkleid. Senini polnud Jiras/Greenhopperis niisuguste projektide taskide ühiseks planeerimiseks ja vaatlemiseks mugavat võimalust. Selle tulemusena kippus sprintide skoop minu kogemusel ähmastuma ja pidev projektide vahetamine planeerimisel tekitas osalejais segadust. Sprindi käigus proovisime seda probleemi lahendada eraldi projektideülese füüsilise scrumboardiga, aga selle haldamine oli üsna ebamugav (kuigi hi-level füüsilist scrumboardi kasutame siiani).
Continue reading “Do you know RapidBoard?”

Atlassian Summit, kickoff

Sissejuhatus
Esiteks muidugi San Francicso on päris muhe linn. Kaks päeva sisseelamist, mille peamine segadus oli aru saada, mis selle ilmaga siin ikkagi toimub. Kogu aeg on justkui külm, samas on palav ka ja ma olen kerge päikesepõletusega. Tuul on ja pole, temperatuuri ei oska isegi hinnata. Ja muidugi see kõik muutub päeva jooksul mitu korda. Eesti ilm on mis ta on, aga vähemalt püsib ta paigas, mitte et ma tahaks siinset kunagigi koduse jaanipäeva ja suusailma vastu vahetada. Rentisin ratta ja sõitsin poolele linnale ringi peale, koos kohustuslike peatusega teatud silla juures. Sellest võiks pikemalt rääkida, aga asja juurde.

Eilse päeva lõpus regasin end Summitile ära ja käisin ringi esimesel ametlikul õhtusel kogunemisel sponsorite boxides, nautisin ka veidi suupisteid ja kesvamärjukest. Paar pluginat ja firmat olid päris huvitavad, aga need saavad mainitud ka allpool. Korraks tundus, et asi ei ole lootustandev, sest kõik tahavad sulle lihtsalt oma kama müüa. See kõik õnneks muutus täna hommikul. Niisiis…

Continue reading “Atlassian Summit, kickoff”