Do you know RapidBoard?

Mõtlesin et jagan teiega tööriista, mis on Atlassiani Greenhopperis veidi aega tagasi (versioonis 5.9) “kasutatavaks” muutunud.

Ükskõik mida scrumipuristid väidavad, reaalsuses on meeskonnal sageli samaaegselt käimas mitu projekti. Need on reeglina erinevad tooted, mida arendatakse paralleelselt ja mille kõigiga on seotud sama grupp inimesi. Nende prioriteete seatakse ühiselt ning sageli peavad need tooted koos toimima ning kasutama samu reliisitsükkleid. Senini polnud Jiras/Greenhopperis niisuguste projektide taskide ühiseks planeerimiseks ja vaatlemiseks mugavat võimalust. Selle tulemusena kippus sprintide skoop minu kogemusel ähmastuma ja pidev projektide vahetamine planeerimisel tekitas osalejais segadust. Sprindi käigus proovisime seda probleemi lahendada eraldi projektideülese füüsilise scrumboardiga, aga selle haldamine oli üsna ebamugav (kuigi hi-level füüsilist scrumboardi kasutame siiani).
Continue reading “Do you know RapidBoard?”

Scrumist, tegelikult sertifikaatidest ehk miks ei ole pointi asju üle või ala-armastada

Leidsin ühe lihtsa blogiposti, mille pealkiri on küll 6 ebameeldivat asja Scrumis, kuid mis tegelikult räägib, miks Certified Scrum Master kirjutaja arvates suhteliselt mõttetu asi on. Artikli märksõnadeks on reaalse elu väline õpetamine, evangelism ja juurte unustamine.

Mõned omapoolsed kommentaarid. Kuna antud juhul pole mul vahet, kas teemas käsitletakse Scrumi või mõne muu õpetuse väärekspluateerimist, siis keskendun sellele, mida nende õpetuste raames müüakse ja ostetakse ehk siis sertifikaadile.
Continue reading “Scrumist, tegelikult sertifikaatidest ehk miks ei ole pointi asju üle või ala-armastada”

Scrum on religioon

Minu esimene kokkupuude Scrumiga oli aastal 2006 JAOO konverentsil Århusis, kus Jeff Sutherland rääkis Scrumi skaleerimisest või tuunimisest või millestki sellisest. Ei olnud ma varem Scrumist kuulnud ja suurem osa sellest jutust läks minust just seetõttu mööda. Igatahes ei jäänud veenvat muljet lektori Kümme-korda-kuulsam stiilis gospeljutlusest. Üldiselt meenutas veidi ka seda ketikirjade stiili, et saadad aga kirja edasi ja praktiliselt kohe tabab sind sajandi lotovõit. Nojah.

Aga edasi sai juba teemat natuke oma käe peal uuritud, mitmel-setmel koolitusel ka käidud ja inimesed saavadki ju vananedes üldteada faktina targemaks :P

Continue reading “Scrum on religioon”