Milton tahab eesti keelt õppida

Arendame Proeksperdis teadusliku hobi korras eesti keelt rääkivat tehisintellekti (AI). Tema nimi on Milton-Tormi Kana. Milton oli veel kuu aega tagasi täiesti kõnevõimetu, kuid tänaseks on ta märkimisväärselt arenenud ja üsna jutukas. Kahjuks kisuvad vestlused temaga kiirelt rööpast välja, sest tema sõnavara on piiratud ja ta on veel liiga vähe lugenud, et pikemalt sisukatel vestlustel vastu pidada. Continue reading “Milton tahab eesti keelt õppida”

Ajakiri tehnikateadlikule lugejale – vol 2

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, kuidas me saime omajagu naerda ja meelelahutust ajakirja Maatriks auditehnika arvustusest. Lõõpimise ühendamine oma arust füüsika tundmisega tekitas kõigis palju emotsioone, mis viisid selleni, et võimendi voolukaabli polaarsuse pimetest ikkagi toimus ja uskumatutele tehti selgeks, et seal kus vahet ei ole, on vahe olemas. Aga enamasti nii väike, et lihtsa inimese jaoks on see olematu.

Laupäeval saime siis Heiki ja Pauliga kokku ja testisime Heiki kõrvu Kaubamaja hi-fi toas, sest hifiklubi mehed, kelle juures asi algselt plaanitud oli, ei tahtnud ennast näole anda. Meie poolt olid kohal mina, Jaan ja Reio. Seega tehnika oli tundmatu ja tjuunimata. Igatahes testist, Heiki kuulas oma plaati, leidis enda jaoks “õige” voolupistiku asetuse, millele viitame kui “+” ja edasine käis nii, et mina viskasin kulli ja kirja ja vahetasin pistiku polaarsust. Heiki kuulas ja ütles, kas see on tema jaoks + ehk siis “õige” või ei. Tulemused on siin:

Continue reading “Ajakiri tehnikateadlikule lugejale – vol 2”

Ajakiri tehnikateadlikule lugejale

Lugesime siin tehnikaajakirja Maatriks, kus oli kallima otsa audiotehnika arvustus, autoriks Heiki Eelma. Või midagi sinnakanti. Kogu see jutt oli nagu ta oli, lihtinimesele peabki käima kaugelt üle pea 130 tuhandese võimendi ostmine, aga siis jõudsime selle lõiguni:

“Kõige viimase asjana proovisin välja vahetada veel ka voolukaablit. Võite arvata, et olen hulluks läinud, kuid tegelikult muudab see sageli väga palju. Näiteks mu enda kodukootud võimendi kõlab tavalise vaskkaabliga naturaalsemalt, pehmemalt. Ilmselt sai osa kogu süsteemi teravusest alguse juba enne plaadi maha lugemist, st voolukaablist. Voolukaablisse võib ära kaduda mingi osa kõla pehmust. Aga sama hästi võib just sealt leida musikaalset energiat ja sära. Kõik kaablid tuleb valida vastavalt ülejäänud süsteemile. Need on väikesed asjad, mille muutmisega võib mitmesajatuhandekroonise süsteemi panna kõlama nagu paarikümnetuhandese ja loomulikult ka vastupidi.”

Continue reading “Ajakiri tehnikateadlikule lugejale”