Kindle Fire Euroopas!

Kõik algas soovist omada e-lugerit. Mõeldud tehtud ja põhimõtteliselt ka valitud!

Valitud, aga tegelt ei olnud ju ka! Ei valinud Kindle Fire’t lugeriks, vaid tavalise Kindle, mis näitab halli ilusat pilti ning ongi just mõeldud ainult selleks. Ühesõnaga tahtsin parimat, aga välja tuli Kindle Fire, sest viimast klikki tehes oli sellel nii soodne hind, et jah pani mõtlema… 199$ tundus täitsa mõistlik juba korraliku tableti eest, teades et IPad on miljon korda kallim ning minu nõudmisi viimane täita ei suutnud. Ehk see siis on parem… Seega tellimus sisse ning head inimesed (Tänud neile!) tõid selle kaugest Ameerika riigist siia. Teadmiseks, et otse Eestisse tellides läbi netikulleri on hind üle 260€. Vot nii!

Mis mulje see Fire siis jätab?

Continue reading “Kindle Fire Euroopas!”

Agiilne tarkvaraarendus ei ole…

… see mis sa arvad!!!

Olles järjekordsel konverentsil järjekordsete professoritega vaielnud, tekkis tahtmine tarkvaramaailma agiilset paradigmat veidikene selgitada. Konverentsiks oli XP2010, aga professorid jätaks enda teada. Võimalik, et kõik ei olnud akadeemilised professorid, kuid elu professorid ning kõiketeadjad konsultandid küll. Ühesõnaga me loobime termineid, ise teadmata, mis see tähendab ja selle koha pealt tuleb midagi ette võtta.
Continue reading “Agiilne tarkvaraarendus ei ole…”

Jälle Androidist…

Öelge veel, et telefoni osta on lihtne…
Eriti kui tegemist on vähegi nõudlikuma kliendiga.
Juba mõnda aega on olnud vajadus nutitelefoni järgi. Ei ole vaja ego tõsta ega midagi pikendada vaid töö nõuab tegemist. Mailid, kalendrid, dokumendid ja kõik muu ei ole tavalise äriklassi Nokia peal mitte just kõige paremini lahendatud. Ekraan on väike, kalender kasutamatu ning kirjutamine ilma täisklaviatuurita hoopis ulmeliselt aeglane protsess. Mõeldud tehtud ning tulemuseks oli piinarikas telefoni otsing. Õnneks polnud palju valida Nokia N97, IPhone 3GS ning HTC Hero (Nokia N900 on liiga kauge tulevik veel). Elu aeg Nokiat kasutanuna, olin väga lootusrikas oodates N97-t. IPhone oli küll turul ning töötas, kuid ei tahtnud seda nii mõnegi piirava teguri pärast (peamiselt siiski hind ja imago). Mida rohkem informatsiooni tuli N97 kohta, seda rohkem kaldus kaalukauss IPhone poole. On ju too uus 3GS kiirem, funktsionaalsem, ilusam, jne jne. Ei jäänudki muud üle kui sammud seada EMT poole… kui just Andres HTC Hero’t meelde ei oleks tuletanud. Loomulikult jäi see hinge kriipima kuni lõpuks pidigi IPhone’i seal uuele tulijale ruumi tegema …

Veebipood lahti, tellimus sisse, kaks päeva ja telefon käes. Nii lihtne see oligi, aga see oli alles algus…

htc-hero-2

Continue reading “Jälle Androidist…”

Androidirünnak Rootsis

Oredev Logo

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et võtsime osa Øredev 2008 konverentsist. Øredevi mobile 2.0 (ja paljud teisedki) sessioonid võib esmapilgul kokku võtta sõnaga Android. Kõigile mobiilindusest rääkijatele oli see kui uus valge laev ning ka muudes sessioonides ei saadud sellest üle ega ümber. Seega võib seda siis natuke inimestele lahti seletada. Mis on Android?

Android Logo

Continue reading “Androidirünnak Rootsis”

Miks käiakse kontsertidel…

Miks käiakse kontsertidel ….

…kui raadiost tuleb iga päev sama muusikat. Sama analoogia kehtib ka möödunud Alistair Cockburni seminaril, kuid kindlasti mitte ennast kordavas ja igatpidi halvas mõttes. Kellele ei meeldinud võib loomulikult nii mõelda, kuid mina sinna klanni kindlasti ei kuulu ega tahagi kuuluda. Eks iga mees kontserdil käies loodab ka ju saada mingit uut lähenemist või siis vähemalt värsket ja raju meeldetuletust millestki vanast ja heast.
…ja just nii juhtuski.

Agiilse maailma põhitõdesid on korjatud erinevatest kohtadest üles küll ja küll (sealhulgas on Alistairi enamus raamatuidki läbi loetud) ning omajagu ise teemat uuritud, kuid Cockburni, kui selle valdkonna üht ikooni, tahtsin oma silmaga näha küll. Tunnet, mis seminarile eelnes võiks samastada väikese spordipoisi omaga, kes esimest korda suure Kalevi mängu vaatama läheb – korvpalli on nähtud varem küll ning mängida ka nagu oskaks, kuid nende meeste esituses seda näinud ju pole! Seega ei olnud mul erilisi ootusi, kuid oli olemas soov seda natuke ikkagi näha (ja võib ette ära mainida, et minu ootusi ei petetud).

Esmane mulje Alistairist jäi positiivne ning kogu seminari kavas, mida ta sissejuhatuses tutvustas, ei olnud ka midagi ennenägematut. Alistair oligi täiesti normaalne inimene – käed, jalad pea jms – kõik olemas. Suhtles kõigiga vabalt, ilma mingi üleolekuta, samuti polnud kellelgi tema ees mingeid barjääre ega ka vastupidi. Seega hakkas seminar meenutama ühe rohkem ja rohkem kooli. Erinevus oli ainult selles, et koolis öeldi samasid tõdesid korrates, et mr. Cockburn ütleks nii… ja siin ütleski mr. Cockburn nii. Vot nii!

Continue reading “Miks käiakse kontsertidel…”

BEAWorld-ilt veel, hilinemisega

Agenda:

  • Ikka veel uus ja palju tõotav: RFID
  • Juba vana nali: SOA
  • Ka kõva sõna: IMS ning SIP

Ikka veel uus ja palju tõotav: RFID
RFID on asi, millest juba aastaid räägitud, pidevalt vihjatud kui millelegi äärmiselt suure potentsiaaliga leiutisele või lahendusele, kuid tegelikkuses siiski veel mitte nii laialt levinud. Jutt on siis väikestest Radio Frequency Identificator-itest, kes veel pole kuulnud. Pisikesed kiibid, mis sisaldavad infot ning mis, kas saadavad seda välja või annavad seda päringu peale. Kiipidega saab erinevaid jubinaid märgistada ning siis mingi süsteemi abil neid trackida või muud sarnast korraldada. Põhimõtteliselt on võimalik nende abil kõike teha. Inimese fantaasial pole ju piire. Siiski on rohkem mõeldud kiibid sellisteks “Big brother” tüüpi tegevusteks nagu näiteks kauba (mis vabalt võib ka inimene olla) jälgimine jms. Näiteks vagunil on RFID tag ja iga kord kui ta sõidab lugeja juurest läbi, tehakse kanne automaatselt mingisse süsteemi. Samuti võiks seda kasutada poes triipkoodi asemel. Kogud kauba korvi sõidad lugeja vahelt läbi ning saad tšeki.

Continue reading “BEAWorld-ilt veel, hilinemisega”