Kas meil on midagi õppida PowerPointi koolitusest

Kämblatäis vabatahtlikke Pro ridadest registreerisid endid sisekoolitajate koolitussarjale. 21. veebruaril jõudiski kätte esimene koolitus. Siin artiklis katsun anda ülevaate sellest, mis mõtteid see koolitus minus indutseeris ja mida muud me kõik võiksime sealt kõrva taha panna.

Esmalt kirjeldan koolituspäeva. See oli jagatud järgmiselt: kolmandik andragoogikat (täiskasvanute harimise teooriat) ja kaks kolmandikku PowerPointi. Nagu pealkiri reedab, keskendun ma siin sellele tagumisele kahele kolmandikule. Andragoogika oli küll huvitav ja mõtteid sütitav, kuid selles ei olnud ma enne nii kodus kui mulle meeldiks. Hiljem sain aru, kui palju rohkem ma sellest teemast teada tahaks. Seevastu PowerPoint on arvutiinimestel veres juba sellest ajast kui arvutid ja Windowsid tubadesse sisse murdsid. Seepärast tekkis koolitusel viibivatel Pro inimestel küsimus, et kas me oleme ikka õiges kohas.

Tegin südame kõvaks, ei andnud tärkava kevade kutsele järgi ja istusin oma kohustuslikud kolm tundi ära. Esineja oli iseenesest huvitav ja tegelikult laialdase kogemusega kõiksugustel Office’i teemadel. Õnneks näitas vahepeal ka naljakaid videoid Peeter Ojast – kui märkas, et inimesed hakkavad liiga laiali valguma. Continue reading “Kas meil on midagi õppida PowerPointi koolitusest”

Pro tiim hindab Robotexil koodi ilu

Robots will take over the world. W will be right behind them.

Kui sa tuled Robotexile ja plaanid seal robotit progeda, siis loe alljärgnevat erilise tähelepanuga, sest see aitab sul võita 500 eurose auhinna. Asi on selles, et Proekspert annab ka sel aastal Robotexil välja auhinna kõige ilusama koodi eest ja siin on mõned vihjed, mida me hindame.

Mis on ilus lähtekood?

Ilus lähtekood on selgesti mõistetav ja hõlpsasti loetav. Loomulikult võiks hakata rääkima siin igasugustest tekstifaili küljendamise võimalustest: taanetest ja tühikutest kuni tühjade ridadeni ja kommentaaride stiilideni välja. Aga kuna me ei dikteeri Robotexi osalistele mingit konkreetset keelt, arendusvahendit ega platvormi, siis jääb ka koodi stiil nende enda valikuks. Küll aga hindame me stiili ühtsust (taane käib kas tühikutega või tabidega, sa ei saa neid vaheldumisi kasutada — või vähemalt ei peaks seda tegema, kui tahad kirjutada koodi, mis on arusaadav ka homme). Sarnaselt peab ka koodi blokke läbiva stiiliga esitama. Muutajate ja meetodite nimed on ilusas koodis alati arusaadavad ja sisu kirjeldavad. Kindlasti ei tohi need olla eksitavalt nimetatud.

Miks me seda hindame?

Jah tõesti? Miks ME (Proekspert) seda hindame? Tegelikult peaks iga Robotexil osalev tiim seda ise juba hinnata oskama. Teisest küljest mäletan ma oma tudengipõlve ja Robotexi kogemusest, et alati jääb üks öö puudu. See aga omakorda tähendab, et hakatakse _kiiruga_ lisama elutähtsat funktsionaalsust, mis pahatihti tuleb muude aspektide (koodi ilu/loetavuse) arvelt. Meie auhind on siinkohal lisaks vaimsele rahuldusele väikeseks lisamotivaatoriks, et koodi ilu mitte ohvriks tuua.

Kuna robotid, või peene välismaise nimega tööstusautomaatika on üks Proeksperdi peamisi tegevusalasid, siis arvame, et robotiprogemispraktikutena ja koodi ilu pühaks pidava ettevõttena saame oma kogemusi teiega jagada.

Miks keegi üldse peaks tahtma oma koodi meile näidata?

Ideaalses maailmas tahavad kõik tudengid oma koodi teistele näidata. Kas selleks, et saada tunnustatud õigeaegselt ja iseseisvalt sooritatud ülesande eest või selleks, et saada väärtuslikku nõuannet mõne ülesande optimeerimiseks või siis võistlemaks teise tudengiga, et näha, kelle kood käib kiiremini. Aga päriselus, kus on päris tähtaeg ja päriselt saavad (t)öötunnid otsa enne, kui võistlus pihta hakkab, on kood tihtipeale sama korras kui tudengi /homework folder (või kirjutuslaud) keset sessi.

Selleks, et Robotexil osalejaid ikkagi motiveerida meile oma koodi näitama (ning taluma meie žürii Priit P. ja Lauri V. piinlike küsimusi), on Proekspert välja pannud ka 500 eurolise auhinna kauneima koodiga tiimile. Kohtume peagi Robotexil ja seal ronime me juba teie robotite ajudesse!