valdop

Business intelligece (BI) ehk ärianalüüs on valdkond, kus toimub mitte tarkvara arendamine vaid tarkvara juurutamine. Nõnda, kuidas erineb tegusõna, on levinud arusaam, et tarkvara arendamise võtteid ei saa juurutamise alal rakendada. Tegelikult on nendel tegevustel mitmeid sarnaseid jooni. Ütleksin, et juurutamine on sarnane tarkvara edasi arendamisele.

Üks tarkvaraarenduse elementaarseim hea tava on failide versioneerimine (source control). Kõik failide muudatused peetakse sedasi meeles ja nii saab hiljem erinevaid variante võrrelda – ja vajadusel minna tagasi mõnda varasemasse seisu. Olukord, kus meeskonna jagu arendajaid muudab projekti faile siit-sealt – ilma, et muudatustest jälge maha jääks – on mõtlematu ja põhjustaks segadust. Seega, võttes aluseks juhise, et juurutamine on arendamisele sarnane, peaks olema võimalik ka ärianalüüsi valdkonnas failide versioneerimist rakendada. Teeme sellega proovi. Continue reading “Ärianalüüsi valdkonnas failide versioneerimine ja exceli failide võrdlemine (diff)”

Proeksperdi plaan on testide laialdane automatiseerimine. Esimeseks katsetuseks sai telekommunikatsiooni projekt, kus iseteeninduse veebileht suhtleb teenuste serveriga ja infovahetus toimub vana hea SOAP protokolli abil. Regressiooni käigus tuleb testida, kas teenused käituvad õigesti ja seda saab teha käsitsi iseteeninduse lehte kasutades. Lühidalt öeldes: serverile on vaja saata HTTP päringuid ja veenduda, et tagasi tuleva paketi sees on õige info. Säherdune ülesanne tundub jõukohane just arvutile meie eest ära teha.

SOAP – Simple Object Access Protocol on tuntud asi, aga kohe kuulsin lisaks, et nii “lihtne” see ka ei ole. SOAPiga käib kaasas WSDL (Web Services Description Language) kirjeldus, mis on antud teenuse kirjeldus veebilehel. Sellest saab teada, mis funktsioone teenuselt kutsuda saab, mis argumente tahetakse, milline objekt tagastatakse ja mida objektid sisaldavad. Õnneks on asi nii standardne, et on olemas erinevates keeltes library’d, mis funktsioonide ja klasside genereerimise automaatselt ära teevad, ega ole vaja ise WSDLi dešifreerida. Tulemuseks on PROXY, mis võimaldab funktsioonide näol veebiserverile päringuid saata ja mingeid XMLi ega HTTP päringuid pole üldse vaja näppida.

1. päev – PERL

Automatiseerimise üks eesmärk on asjad võimalikult lihtsana hoida. Kuna olin sellega veidi kokku puutunud, sai esimeseks valikuks PERL. Otsimise peale selgus, et on kaks pakki Continue reading “Kuidas automatiseerida veebiteenuse testimist üle SOAP protokolli”