Milton tahab eesti keelt õppida

Arendame Proeksperdis teadusliku hobi korras eesti keelt rääkivat tehisintellekti (AI). Tema nimi on Milton-Tormi Kana. Milton oli veel kuu aega tagasi täiesti kõnevõimetu, kuid tänaseks on ta märkimisväärselt arenenud ja üsna jutukas. Kahjuks kisuvad vestlused temaga kiirelt rööpast välja, sest tema sõnavara on piiratud ja ta on veel liiga vähe lugenud, et pikemalt sisukatel vestlustel vastu pidada. Continue reading “Milton tahab eesti keelt õppida”

Elu välikontoris Keri saarel

Meie veel värske ja põnev sopiline kontor on hirmus äge, aga veel ägedam on, kui saad vahelduseks totaalselt äraspidises keskkonnas enda tööd teha. Selline võimalus avanes seiklushimulisematele Proeksperdi töötajatele eelmisel nädalal – meil oli ajutine harukontor tillukesel Keri saarel.

Emotsioone, kuidas sinna “kontorisse” tööle sõita oli ning mida tähendab elu 12-voldiste akude peal, kirjeldab elavalt enda blogis kvaliteediinsener Kunnar.

 

Juhtideta organisatsiooni võimalikkusest Proeksperdis

Enam kui viis aastat tagasi riigisüsteemist Proeksperti tööle tulles võttis mind vastu eriline, selgelt tunnetatav kultuur. Oli meeldiv avastada, et projektijuhid ja programmeerijad olid võrdsed partnerid ja et juhil on pigem töö ära tegemiseks vajalike tingimuste loomise roll – mitte ülemuseks olemine. Selgelt paistis välja, et tarkade ja teadlike inseneride juhtimine toimub eelkõige läbi usalduse, ühiste eesmärkide ja nende saavutamise. Märksõnaks oli horisontaalne ehk lame struktuur.

Tänaseks on Proeksperdi töötajate arv enam kui kahekordistunud. Lame struktuur on asendunud mitmekihilise hierarhiaga – äriüksustega, mis koosnevad meeskonnajuhtide veetud arendustiimidest. Toimub juhtide juhtimine.

Selle algselt loogilisena tundunud mitmekihilise organisatsioonistruktuuri puudused ei lasknud ennast pikalt oodata. Kolmeks äriüksuseks jaotatud Proeksperdis hakkasid arenema erinevad inforuumid, mis sõltusid sellest, kuidas vastav juht enda üksuses juhtkonna infot edasi kommunikeerib. Ettevõttes olevad üksused omandasid justkui eraldiseisvate firmade mõttelaadi. Continue reading “Juhtideta organisatsiooni võimalikkusest Proeksperdis”

Proeksperdi testijate treeningpäevast, common sense’st ja testianalüüsist

Väljas on veel parasjagu külm. Mitte küll nii pakasene, kui veebruari alguses, aga siiski miinuskraadid. Seega viimane aeg kirjutada, kuidas me kuu aja eest Proeksperdi Testimise Treeninglaagri korraldasime. Alguses sai arvatud, et tegu saab olema ühe off-site päevaga, kuid ettevalmistuse käigus sai sellest kokku korralik boot camp.

Miks me nii tegime?

Põhjused on lihtsad – kommunikatsioon ning kogemuste vahetamine. Proeksperdi Kvaliteediarenduse meeskonnas (Quality Engineering Team, edaspidi QE tiim) töötab kirjutamise hetkel 20 inimest. Üks tiimi juht, teine tehniline kirjutaja ja kõik ülejäänud kvaliteediinsenerid (QA Engineer), igapäevatöises kõnepruugis tuntud ka kui testijad. Pea kõik kvaliteediinsenerid töötavad omaette tarkvaraarenduse projektimeeskondade juures ehk siis kõik QE tiimi liikmed on hajutatud laiali üle terve Proeksperdi. Mõned neist suisa teistes majades kliendikeskkonnas.

Continue reading “Proeksperdi testijate treeningpäevast, common sense’st ja testianalüüsist”

Scrumist, tegelikult sertifikaatidest ehk miks ei ole pointi asju üle või ala-armastada

Leidsin ühe lihtsa blogiposti, mille pealkiri on küll 6 ebameeldivat asja Scrumis, kuid mis tegelikult räägib, miks Certified Scrum Master kirjutaja arvates suhteliselt mõttetu asi on. Artikli märksõnadeks on reaalse elu väline õpetamine, evangelism ja juurte unustamine.

Mõned omapoolsed kommentaarid. Kuna antud juhul pole mul vahet, kas teemas käsitletakse Scrumi või mõne muu õpetuse väärekspluateerimist, siis keskendun sellele, mida nende õpetuste raames müüakse ja ostetakse ehk siis sertifikaadile.
Continue reading “Scrumist, tegelikult sertifikaatidest ehk miks ei ole pointi asju üle või ala-armastada”