Kind le Hack

Dilemma e-lugeri ostmise mõttekuse üle oli kestnud juba kaua. Alates esimesest Kindlest. Mitte alates sellest momendist kui teatati e-ink tehnoloogia läbimurretest, aga kusagilt Kindle loomise ajast. Igasugused muud e-lugerid on mind alati külmaks jätnud, sest nad olnud juba kaugelt vaadates kuidagi puised. Rääkimata siis lähedalt vaatamisest. Ja tõttöelda, ega need esimesed Kindle-d oma imelike klaviatuuridega polnud just suuremad asjad.

Aga otsustamine on jah kestnud kaua. Raamatu lugemine kusagilt mujalt kui raamatust tundus kahtlane. Ajalehe lugemisest ma saan aru, mida aeg edasi, seda vähem on tahtmist lugeda pikki artikleid ja pealkiri või kokkuvõte on piisav, et kogu meedia sisukusega või sisu puudumisega hakkama saada. Aga päris raamatu lugemine mingi gadgeti ekraanilt… no see läheb kuidagi üle piiri. Või kas ikka läheb?
Continue reading “Kind le Hack”

Atlassian Summit, kickoff

Sissejuhatus
Esiteks muidugi San Francicso on päris muhe linn. Kaks päeva sisseelamist, mille peamine segadus oli aru saada, mis selle ilmaga siin ikkagi toimub. Kogu aeg on justkui külm, samas on palav ka ja ma olen kerge päikesepõletusega. Tuul on ja pole, temperatuuri ei oska isegi hinnata. Ja muidugi see kõik muutub päeva jooksul mitu korda. Eesti ilm on mis ta on, aga vähemalt püsib ta paigas, mitte et ma tahaks siinset kunagigi koduse jaanipäeva ja suusailma vastu vahetada. Rentisin ratta ja sõitsin poolele linnale ringi peale, koos kohustuslike peatusega teatud silla juures. Sellest võiks pikemalt rääkida, aga asja juurde.

Eilse päeva lõpus regasin end Summitile ära ja käisin ringi esimesel ametlikul õhtusel kogunemisel sponsorite boxides, nautisin ka veidi suupisteid ja kesvamärjukest. Paar pluginat ja firmat olid päris huvitavad, aga need saavad mainitud ka allpool. Korraks tundus, et asi ei ole lootustandev, sest kõik tahavad sulle lihtsalt oma kama müüa. See kõik õnneks muutus täna hommikul. Niisiis…

Continue reading “Atlassian Summit, kickoff”

CSS menüüde tulevik

Hakkasin mõtlema, et vahepeal totaalselt ülehaibitud “pure css” menüüd kannatavad Flash’iga sarnase taaga all ning senisel kujul ei saa neid tulevikus enam kirjutada.

Probleemi põhjuseks meie poolt palavalt armastatud iSeadmed jt. touch interface’ga aparaadid, millel puudub rolloveri kontseptsioon. Samas baseeruvad need menüüd justnimelt tollel :hover meta-atribuudil ning ilma javascripti abita neid iHerd’i rahvale kasutatavaks ei ole võimalik muuta.

Seega tuleb varsti ümber kirjutama hakata ka päris suurt hulka veebilehti, mis kasutavad justnimelt “HTML5+CSS+JavaScript” tehnoloogiaid, mida mr. alfa-õun oma viimases blogipostituses härdunult kiitis.

Muuhulgas on “katki” ka meie enda kodulehekülg, mille menüüd baseeruvad (hetkel) vaid rollover’il.

Ideid, lahendusi?

2009 aasta statistika

Ajal, mil lehed on täis statistikat eelmise aasta majandustulemuste kohta, ei saa ju meie halvemad olla. On aeg teha Proeksperdi kohta ulatuslik statistiline anaüüs.

Inimesed

Proeksperdis töötas 2009. aasta alguses 74 inimest, aasta lõpul 78 inimest. Kusjuures naiste osakaal praktiliselt ei tõusnud, see oli 13,4% aasta alguses ja 13,5% aasta lõpus. Seevastu, produktiivsus oli meil hea – töötajatel sündis kokku neli uut ilmakodanikku.

Proekspert sai aastaga täpselt aasta vanemaks – kui 1. jaanuaril 2009 oli töötajate keskmine vanus 29 aastat, siis aasta lõpetasime keskmise vanusega 30 eluaastat. Selle tempoga on aastal 2050 meie keskmine vanus 70… selle mõtte peale just lustist lolliks ei lähe.

Haiguspäevi tuli aasta peale 362, mis ülekantult tähendab, et üks eriti haige mees oli kogu aeg kodus, ülejäänud vuhkisid tööd teha.

Üllatused

Keskmine tööstaaž oli neli aastat ja üks kuu, mis on päris kõrge number, eriti arvestades, et see on keskmine. Aga jah, pikim staažiga kodanik on meil olnud üle 16 aasta, nii et ilmselt meile meeldib siin :)

Teine ja suurem üllatus oli, et aasta jooksul tellisime 32 CD-toorikut ja kümme DVD-toorikut. Tundub tõesti, et plaatide kirjutamise aeg on ümber saanud ja info liigub pigem võrku pidi.

Muu Äärmiselt Oluline Statisika

Kontori käive oli 12 purki nõudepesuvahendit, 14 kilo suhkrut, 102 pastakat, 12630 Post-It märkmelehte ja lausa 41 250 lehte koopiapaberit. Viimane tähendab, et iga töötaja kasutas aasta jooksul umbes 528 lehte paberit, mis teeb poolteist lehte paberit päevas. Mina küll nii palju ei kasutanud. Toanaaber väidab, et tema ka mitte. Huvitav, kes kogu selle koopiapaberi nahka pistis?

Kes on tublilt siiani lugenud ja ei ole veel kasulikku infot leidnud, teile ka ametlikud numbrid. AS Proekspert käive oli 67,8 miljonit ja kasum 13,9 miljonit. Saime hakkama :)

Ilusaima hingega robot

Eelmisel reedel toimus järjekordne Robotex 2009 võistlus, kus võistlesid omavahel Eesti robootikahuvilised. Proekspert oli seekord kohal, et anda auhind ilusaima programmikoodiga robotile. Kuigi see võib kõlada mõneti pealiskaudne ja subjektiivne, siis päris nii see siiski ei ole. Ilus kood on eeldus koodist aru saamiseks, arusaamine on aga eeldus edukaks edasiarenduseks, vigade kiireks parandamiseks ja tiimitööks. Võib ju öelda, et Robotexi robotikood ongi ühekordseks kasutamiseks kirjutatud, kuid varem või hiljem osutub vajalikuks osata ka ilusamat koodi kirjutada.

Lühidalt siis sellest üritusest.

Continue reading “Ilusaima hingega robot”

Proeksperdi uus veeb

Proeksperdil on uus koduleht. Kõik, kogu teadaanne. Polegi rohkem öelda, polegi midagi rohkem promoda. Panime selle välja eelmisel nädalal ja ei teinud selle üle suuremat kisa ei firma sees, ega kuskil mujal. Arvame, et on parem kui varem.

Teadanne teadaandeks, aga kõigel on oma taustalugu, mille mõningaid detaile tuleks ära rääkida võib-olla õpetuseks, võib-olla järjekordse karmavõla leevendamiseks. Idee uue veebisaidi tegemisest ei ole uus. Eriti arvestades kui kiiresti kodulehed aeguvad ja internetimood muutub. Eelmise lehe tegemise juures ma olin ka mingil määral, aga sellega seotud vaev on ununenud. Sellepärast tulebki seekord märkmeid teha.
Continue reading “Proeksperdi uus veeb”

Wikidest ja Atlassianist

Proekspert sai endale esimese wiki palju aega tagasi, kui Urmet selle meile installis. Ma ei oska isegi aastat öelda. Tegemist oli wikiga, mille nime me enam ei mäleta. Aga wiki oli vägev. Kõik asjad muutusid korraga online olevaks. Kõik said kõike muuta ja parandada. Sinna tekkis projektide info ja staatus, samuti kontori ja firma osa, kus leidis kasulikku infot kiiresti. Ega sinna kolimine ei toimunud muidugi ülepäeva ja väga palju muid dokumente häljus ringi muudes süsteemides.

Tähelepanuväärne ongi wikide juures see, et kõik on lihtsalt muudetav ja kiire. Esimene tee sotsiaalse interneti tekkimiseni. Kõik muud sisuhaldusüsteemid olid alati kinni sisuhaldusüsteemis, mitte sisus. Alati on liiga raske asju omavahel linkida. Aga see läheb liiga populaarteaduslikuks. Kes tahab ja tänasel päeval ikka veel ei tea, kudas wikid töötavad võib minna ja internetist ise lugeda.
Continue reading “Wikidest ja Atlassianist”