Adrealiinilaks Queenstownis
Uusmeremaal on selline reegel, et riigist välja ei saa, kui on ette näidata tõend, mis tõendab, et sa oled kusagilt alla hüpanud. Täna tegin kohustusliku hüppe, hüpates alla Queenstowni Nevis Highwire’st. Nevis Highwire on 134m kõrgune ja väidetavalt lõunapoolkera kõrgeim.
Kuigi ma ei olnud Queenstowni sõites kindel, et ma hüpata tahan, siis tegelikus oli pea ees alla hüpata suhteliselt lihtne. Ametlikult on languse aeg 8.4 sekundit, aga mulle tundus, et vabalangemist oli 4-5 sekundit ja siis hakkas hoog juba raugema. Pidurdustunnet nagu näiteks autoga pidurdades ei ole. Kandsin hüpe ajal pulsimeetrit ja maksimum pulss oli hüppeajal 137. Natuke kõigud kummipaeala otsas ülesse-alla ja siis on vaja jalgade juurest olevast nöörist tõmmata, mille tulemusena pöördud nööride otsas teistpidi, nii et pea jääb ülesse poole.
Tagasi Queenstowni tegin kiire lõuna ja siis läksin Queenstown raftingusse, kust viis buss Shotover jõe juurde, kus saab sõita jet boatiga. Jet boatidel on 550 hobujõuline mootor ja need on väga hästi juhitavad. Jetboatiga sõidutati mind ja veel umbes 15 turisti Shotover jõe kaljude vahel umbes 0.5h. Oli huvitav, aga mitte väga. Ise oleks tahtnud selle paadiga sõita. Tundus olevat nagu autoga jää peal sõitmine, selle vahega, et pidurit ei ole.
Peala jetboati jalutasin 200m eemal asuvasse draftingu keskusse, kus tõmbasin selga korraliku paksu wetsuiti ja viidi meid Kawaru jõe peale. Õige raftimine käib Queenstownis Shotoveri peal, aga seal raftingut ei tehta. Mingi maigu raftimisest sai suhu, aga see üldiselt jäi Kawaru lahjaks. Kuigi kolmest paadist 2 keerati mitu korda ümber, siis meie paadist keegi vette ei lennanud ja mina sain märjaks umbes kolmel korral. Võibolla oli hea, et jõgi väga karm ei olnud, sest vesi oli külm. Raftimist tahaks veel karmima jõe peal proovida.
Kunagi tuleb hüppest video.
