Mt. Bromo, Java, Indoneesia
Mt. Bromo on vulkaan Java saarel, mis pakub parimaid vaateid Indoneesias ja ainulaadset maailmalõpu tunnet. Nii on mulle vähemalt kusagilt meelde jäänud. Otsustasime selle üle vaadata ja vaadata Mt. Bromol ka päikesetõusu.
Mt. Bromo kõrgus on üle 2.6km ja sõltuvalt aastaajast on öine temperatuur +5 kandis. Päikesetõusu vaatamiseks pidime tõusma 3:30, et jõuda Land Cruiseriga 5:20ks vievpoiti. Kui muidu ei ole me viimase 5 nädala jooksul vihma näinud, siis nüüd sadas päris korralikult ja nähtavus oli ~15m. Lisaks kõigele oli kuradi külm (mina võtsin riideid kaasa arvestades kuni +15 kraadiga ja vihmakindlaid riideid ei võtnud). Kuna Aasias on temperatuur tavaliselt +30 kraadi, siis siin müüdavatesse autodesse loomulikult kütteradikaid sisse ei panda. Kuna kütet autos ei olnud, siis läksid aknad koguaeg uduseks ja selle vältimiseks oli vaja pidevalt aknaid lahti hoida.
Vaatepunkti juures oskasid kohalikud sita ilmaga raha teha ja rentisid 10000 IR eest jopesid. Sel hetkel oleks ma neile ka rohkem nõus maksma olnud. Istusime kohalikus putkas maha ja ootasime millal koitma hakkas. Sooja saamiseks oli Priidul kohalik 40 kroonine brändi, mis võibolla isegi natuke meenutas brändit. Mina seda eriti igatahes juua ei suutnud.
Ma ei pea vist ütlema, et päikesetõusu me ei näinud, kuna üle 10m seal udu sees ei näinud.
Lisaks viewpoindile sõidule pidi hinna sees olema ka tõus Mt. Bromo kaatri servale, kust näeb mulksuvat laavat. Kohapeal selgus, et autoga saab 2 km kaugusele, kust edasi saab rentida hobuse või minna jala. Vihma sadas endiselt ja selle vahemaa läbimine tähendas läbimärjaks saamist. Istusime natuke autos lootuses, et vihm jääb järgi. Seda muidugi ei juhtunud. Üritasime kohalikelt hobusemeestelt vihmakeepe välja rääkida, aga ühe kiletüki eest tundus 20000IR maksta liiga palju (joped olime vaatepunktist lahkudes tagasi andnud).
Lõpuks nõustus üks autos olnud giidist oma kilejope mulle loovutama (Priidul oli endal enamvähem veekindel riietus) ja otsustasime kahekesi ikka vulkaani ära vaadata. Mulksuvat laavat me muidugi ei näinud, sest vulkaani serval oli nähtavus ~5m. Vulkaani lähedus oli siiski tuntav, sest vulkaani serval eriti midagi hingata ei olnud - väävliaurud ajasid köhima ja silmad kipitasid. Vähemalt sai mäkke ronides natuke sooja.
Kuigi enamus Mt. Bromo ilust jäi nägemata, olid vaadet, mida me nägime võimsad. Lisaks nägime sõidul Mt. Bromole natuke teistsugust Indoneesiat kui Bali saar.
