Taman Negara 9.02-10.02
Taman Negara on suur vihmamets keset Malaisiat, mis on maailma vanim vihmamets (vanem kui Gongo või Amazonas). Jõudsime kohale umbes seitse ja kuna Cameroni Highlandi kogemusest ei viitsinud väga majutust otsida, siis võtsime esimese enamvähem sobiva ära - 10 RM eest voodikoht dormis. Kuna seal kedagi peale meie ei olnud ja me olime tulnud viimase bussiga, siis oli nelja nariga tuba meie päralt. Duzz külma veega ja WC väljas. Lisaks olid kõik valgustatud kohad täis sellised kuni 10 cm pikkuseid sitikaid, kes tegid väga kõva häält.
Samal õhtul tahtsime teha ka ühe ekskursiooni teisepool jõge asuvasse vihmametsa. Valida oli jalgsimatka, kus lubati näidata sitikaid ja 4wd safari vaheli, kus lubati näidat väikseid imetajaid. Kuna hind oli enamvähem sama, mis valisime safari. Suur viga. Safari dzunglis tähendas, et meid viidi 4wd autoga lähedal asuvasse õlipalmi (Malaisia üks peamistest ekspordi artiklitest) kasvandusse ja 2h tunni jooksul näidati ühte suurt tõuku, lehma, paari lindu ja vilkamisi leopard kassi selga. Lõuna-Eestis oleks 1h jooksul arvatavasti näinud jäneseid, rebaseid, kitsi, põtra ning lugematul arvul linde.
Järgmine päev oli rohkem aega ja võtsime 1.5h pikkuse sõidu paadiga mõõda jõge ja 5h jalgsimatka mõõda kohalike matkaradu. Paadireisi meile müünud tädi soovitas fotoka ja kõik muud kallimad asjad veekindlasse kotti pakkida. Paat oli kanuu moodi - ainult pikem, puust ja mootoriga. Iga 30 minuti tagant oli vaja seisma jääda ja paati veest tühjendada. Paadijuht võttis alguses rahulikumalt, aga kui talle sai selgeks, et meid mõned veepritsmed eriti ei koti, siis ta ennast enam tagasi ei hoidnud ja pani täiega - vett lendas nagu visataks seda ämbriga. Lõpptulemus oli see, et istusin veeloigus ja enamvähem kuivad kohad olid pükste taskud ja jalanõud. Muudest kohad olid läbimärjad, nii et paadist välja astudes oli minu liikumisrada tähistatud veetilkade reana. Paadijuht ise oli paadi tagaotsas ja sinna vist vett eriti lennanud, sest ta paistis peale sõitu üsna kuiv. Tundus, et paadijuhile meeldis inimesi märjaks teha, sest tagasitulles sõitsime mõõda teisest paadist, kus inimesed tundusid üsna kuivad. Paadijuht tõmbas sellest paadist nii mõõda, et küljed puutusid enamvähem kokku ja vett lend teise paati päris korralikult. Kui märjaks ei karda saada, siis tasub paadisõit kindlasti võtta.
Paadisõit lõppes teisepool jõge Canopy Walki juures. Canopy Walk on umbes 40m kõrgusel puudekülge ehitatud rippsild. Edasi tuli matk 340m künka otsa ja tagasi base campi. Jalgsimatk võttis umbes 4h. Juba päeval on vihmametsas selline kisa nagu puuritaks korraga umbes 15 trelliga (sitikad), et öösel seal küll olla ei tahaks. Loomi peale ühe poole meetrise sisaliku ei näinud.
Tõsisemad dzungli huvilised saavad ette võtta ka 9 päevase matka Malaisia kõrgeimasse tippu (~2200m).
Pildid kui leiab neti ühenduse, mis need ülesse võimaldab panna 
