Gong Xi Fa Cai!
07. veebruar algas hiina kalendri järgi uus aasta. Malaisias on see suurim püha, mis tähendab kolme vaba päeva ja kuna neile järgneb veel nädalavahetus, siis said malaislased kokku 5 järjestiku vaba päeva.
Seitsmenda hommikul läksime Kuala Lumpuri bussijaama, et osta piletid Cameron Highlandsi kuurordisse. Eriti kindel ei saanud olla, et me pühade ajal üldse pileteid saame, aga juhtus nii, et pileteid oli veel järgi 40min pärast väljuvale bussile. Kuigi see tundus väga nappikas, otsustasime proovida ja ostsime piletid. Taksojuht muidugi jagas kohe, et meil on ilgelt kiire ja nõudis tavalisest mitu korda kõrgemat hinda. Risk tasus end siiski ära ja minut enne bussi väljumist olime õnnelikult bussis.
Riikliku püha tõttu kestis bussisõit 4h asemel 6.5h. Hotelli meil broneeritud ei olnud (polnud kindel, mis kell me Cameron Highlandsi jõuame), nii et jätsime oma kotid turistiinfosse ja asusime hotelli otsima. Muidu võib Cameron Highlandsist korraliku öömaja leida ~70RM eest, aga pühade tõttu olid kõik vähegi korralikumad kohad täis ja lõpuks olime sunnitud toa võtma Heritage Hotellis, kus ööbimine maksab 4x rohkem, kui KL Tune Hotel.
Cameron Highlands asub 1500m kõrgusel ja sellest tulenevalt on siin kliima üsna sarnane eesti suvega - päeval ~22 kraadi ja öösel ~15 kraadi. Vihma peaks samuti üsna tihti sadama, aga meie oleme ainult vihmapilvi näinud.
Kuigi Hiina Uus Aasta on siin suurim püha, siis midagi väga suurejoonelist vähemalt Tana Rata’s ei toimunud (hiinlased mõtlesid ju ilutulestiku ja paugutajad välja). Pühad tähendasid seda, et kõikjale oli riputatud punaseid väikeseid ümbrike ja hotelli kõlaritest pidevalt samalt plaadilt kostvat muusikat. Üks laul sealt plaadilt on “Heliseb, heliseb aisakell …” viisiga, aga sõnad kõlavad nagu bumtsi bum ja sinna taha taotakse hiina trumme ja taldrikuid. Sellist mussi tuleb juba kaks päeva! Üks hiinlase välimusega kohalik 8 aastane (rääkis vabalt inglise keelt) rääkis, et peale 7. veebr tuleb talle pakk, kus sees on puldiga auto, mis suudab hüpata.
Õhtusöögiks pakuti ka traditsioonilist Hiina Uue Aasta toitu. Taldrikul oli toores kala, ingver, pomelo, riivitud porgand, magusad väiksed kommid ja veel igasugust taimset sodi. Kui üks haaval oleks sealt ühtteist süüa kõlvanud, aga kuna üliagar restoraniteenindaja näitas, kuidas seda sööma peab, siis enamus jäi sellest järgi. Kogu sodi valati üle sweet&sour kastme ja oliiviõliga, lisati kahte sorti pipart ja siis segati kogu kraam segamini. Oli söödav, aga mitte eriti maitsev.
Täna (8. veebr) jätkus pühade hullus ja kohalikud teed olid täiesti umbes. Rollerid oli kõik välja renditud, seega otsustasime bussiga 9km kaugusel asuvasse teeistandusse ja farmidesse sõita. Kui olime bussipiletid välja ostnud, siis selgus, et ummikut tõttu bussid peaaegu ei liigu - graafiku järgi pidid bussid väljuma iga poole tunni tagant, aga tegelikult väljusid ~1.5h järgi, sest bussid lihtsalt ei jõudnud oma ringilt varem tagasi. Võtsime takso ja läbisime 9km 1h 15min. Külastasime BOH teekasvandust, liblika- (tegelikult erinevad kohalikud sitikad ja roomajad), orhideede-, ja maasikafarmi. Maasikad kasvatatakse siin aastaläbi, aga eriti maitsvad need maasikad küll ei olnud.
Homme hommikul istume jälle bussi ja sõidame (7h) Taman Negara’sse, mis on maailma vanim vihmamets. Metsas loodame väikese matka teha ja ka ühe öö veeta. Kohalikud üldiselt kardavad metsa ja on lootust, et seal suurt tunglemist ei ole.
Gong Xi Fa Cai - Head Hiina Uut Aastat!
