Hello World

Ajal, mil lehed on täis statistikat eelmise aasta majandustulemuste kohta, ei saa ju meie halvemad olla. On aeg teha Proeksperdi kohta ulatuslik statistiline anaüüs.

Inimesed

Proeksperdis töötas 2009. aasta alguses 74 inimest, aasta lõpul 78 inimest. Kusjuures naiste osakaal praktiliselt ei tõusnud, see oli 13,4% aasta alguses ja 13,5% aasta lõpus. Seevastu, produktiivsus oli meil hea – töötajatel sündis kokku neli uut ilmakodanikku.

Proekspert sai aastaga täpselt aasta vanemaks – kui 1. jaanuaril 2009 oli töötajate keskmine vanus 29 aastat, siis aasta lõpetasime keskmise vanusega 30 eluaastat. Selle tempoga on aastal 2050 meie keskmine vanus 70… selle mõtte peale just lustist lolliks ei lähe.

Haiguspäevi tuli aasta peale 362, mis ülekantult tähendab, et üks eriti haige mees oli kogu aeg kodus, ülejäänud vuhkisid tööd teha.

Üllatused

Keskmine tööstaaž oli neli aastat ja üks kuu, mis on päris kõrge number, eriti arvestades, et see on keskmine. Aga jah, pikim staažiga kodanik on meil olnud üle 16 aasta, nii et ilmselt meile meeldib siin :)

Teine ja suurem üllatus oli, et aasta jooksul tellisime 32 CD-toorikut ja kümme DVD-toorikut. Tundub tõesti, et plaatide kirjutamise aeg on ümber saanud ja info liigub pigem võrku pidi.

Muu Äärmiselt Oluline Statisika

Kontori käive oli 12 purki nõudepesuvahendit, 14 kilo suhkrut, 102 pastakat, 12630 Post-It märkmelehte ja lausa 41 250 lehte koopiapaberit. Viimane tähendab, et iga töötaja kasutas aasta jooksul umbes 528 lehte paberit, mis teeb poolteist lehte paberit päevas. Mina küll nii palju ei kasutanud. Toanaaber väidab, et tema ka mitte. Huvitav, kes kogu selle koopiapaberi nahka pistis?

Kes on tublilt siiani lugenud ja ei ole veel kasulikku infot leidnud, teile ka ametlikud numbrid. AS Proekspert käive oli 67,8 miljonit ja kasum 13,9 miljonit. Saime hakkama :)

Eelmisel reedel toimus järjekordne Robotex 2009 võistlus, kus võistlesid omavahel Eesti robootikahuvilised. Proekspert oli seekord kohal, et anda auhind ilusaima programmikoodiga robotile. Kuigi see võib kõlada mõneti pealiskaudne ja subjektiivne, siis päris nii see siiski ei ole. Ilus kood on eeldus koodist aru saamiseks, arusaamine on aga eeldus edukaks edasiarenduseks, vigade kiireks parandamiseks ja tiimitööks. Võib ju öelda, et Robotexi robotikood ongi ühekordseks kasutamiseks kirjutatud, kuid varem või hiljem osutub vajalikuks osata ka ilusamat koodi kirjutada.

Lühidalt siis sellest üritusest.

Read the rest of this entry »

… Jätkub JAOO 2009 ülevaade …

Võib-olla oli isegi hästi, et eelmisel päeval sai varakult hotelli. Teise päeva hommiku keynote’i tuli andma Haskell’i looja ja promoja Micosoftist, Simon Peyton-Jones. Kes veel ei tea, siis Haskell on vägev funktsionaalse progemise keel. Üleüldse räägiti konverentsil suhteliselt palju funktsionaalsest programmeerimisest ja kuidas selle abil näiteks concurrency probleeme lahendada. Aga tagasi sessiooni juurde. Peale lühikursust, kuidas Haskellis progeda, hakkas Simon rääkima type-class’idest. Ehk siis, Java inimesele klassi sarnastest asjadest, mida funktsionaalses progemises muidu ei ole ja mis sai just-just Haskelli tehtud. Kokkuvõtteks, see sessioon tekitas tunde, et peaks kunagi seda funktsionaalse progemise asja lähemalt vaatama ja koolis õpitut natuke meelde tuletama.

Teisel päeval oli track nimega „Java Now“ ja mina, tubli developer, veetsin enamus päeva seal. Ehk siis neli sessiooni viiest. Võib-olla asi jäi väheke ühekülgseks, kuna enamus esinejaid oli Spring Source’ist, aga muidu oli suht kasulik. Esimene oli Rod Johnson, kes rääkis miks, liiguti keerulise J2EE pealt kergekaalulise vabavara peale. Rodi järgi oli põhimõte selles, et J2EE hiilgeaegadel peeti developerit selliseks alamaks olendiks. Talle oli vaja kõik ette kirjutada, et ta teeks kõik nii nagu vaja. Ka standardid ja keerulised protokollid. Oma osa oli ka väidetavasti ex-Corba inseneeridel, kes tahtsidki nimelt keerukust, et oma fetišit rahuldada. Tänapäeval on developer aga kunn, kuna tema käes on võim teha mida iganes, et asi ilus välja näeks – väikesed tükid, mida kokku pannes saab teha suuri asju. Kuna Rod ise Springi mees, siis kogu jutu illustreerimiseks kasutati kõvasti Springi näiteid
Read the rest of this entry »

JAOO 2009 konverentsist on küll möödunud tükk aega, lõpuks leidsin aega teha üks väike kokkuvõte seal nähtud asjadest. Kõigepealt kiidaks üleüldse kogu konverentsi. Ütleme, et kui oled kadunud oma projektide sisse ja teed pidevalt samu asju samas kontekstis, siis sellist tüüpi konverents aitab nö. august välja. REST, Cloud, Jazz on vaid vähesed hetkel moes olevad „vidinad“, mille olemasolust seal aimu sai.

Olgu, esimene päev siis. Keynote tegi üks vanakooli mees, Barry Boehm, teemaks agiilne lähenemine arhitektuurile. Üldiselt vana eriti midagi uut ei rääkinud – jaga aga oma proge juppideks ja agiilsus tuleb mühinal. Ehk siis, UI, liidesed, äriloogika jms. Esimeseks sissejuhatavaks sessiooniks oli täiesti piisav.

Järgmine sessioon oli juba tõsisem ja natuke kasulikum. Frank Buschman Siemensist rääkis, kuidas oma tarkvarale sobivat arhitektuuri valida. Või õigemini, jagas näpunäiteid, kuidas otsustada arhitektuuri valikul lähtudes domeeni (ma ei oska paremat nime anda, võibolla teema) omadustest. Näiteks, kui sul on domeen seotud mingi käitumise jälgimisega, siis peaksid kasutama „observer design“ paradigmat. See tähendab, et on „app“ mis hoiab olekut, kliendid ühenduvad appi külge ja kui staatus muutub, siis kliente teavitatakse sellest. Läks vist juba liiga detailseks, aga jutt iseenesest kasulik.
Read the rest of this entry »

Proeksperdil on uus koduleht. Kõik, kogu teadaanne. Polegi rohkem öelda, polegi midagi rohkem promoda. Panime selle välja eelmisel nädalal ja ei teinud selle üle suuremat kisa ei firma sees, ega kuskil mujal. Arvame, et on parem kui varem.

Teadanne teadaandeks, aga kõigel on oma taustalugu, mille mõningaid detaile tuleks ära rääkida võib-olla õpetuseks, võib-olla järjekordse karmavõla leevendamiseks. Idee uue veebisaidi tegemisest ei ole uus. Eriti arvestades kui kiiresti kodulehed aeguvad ja internetimood muutub. Eelmise lehe tegemise juures ma olin ka mingil määral, aga sellega seotud vaev on ununenud. Sellepärast tulebki seekord märkmeid teha.
Read the rest of this entry »

Öelge veel, et telefoni osta on lihtne…
Eriti kui tegemist on vähegi nõudlikuma kliendiga.
Juba mõnda aega on olnud vajadus nutitelefoni järgi. Ei ole vaja ego tõsta ega midagi pikendada vaid töö nõuab tegemist. Mailid, kalendrid, dokumendid ja kõik muu ei ole tavalise äriklassi Nokia peal mitte just kõige paremini lahendatud. Ekraan on väike, kalender kasutamatu ning kirjutamine ilma täisklaviatuurita hoopis ulmeliselt aeglane protsess. Mõeldud tehtud ning tulemuseks oli piinarikas telefoni otsing. Õnneks polnud palju valida Nokia N97, IPhone 3GS ning HTC Hero (Nokia N900 on liiga kauge tulevik veel). Elu aeg Nokiat kasutanuna, olin väga lootusrikas oodates N97-t. IPhone oli küll turul ning töötas, kuid ei tahtnud seda nii mõnegi piirava teguri pärast (peamiselt siiski hind ja imago). Mida rohkem informatsiooni tuli N97 kohta, seda rohkem kaldus kaalukauss IPhone poole. On ju too uus 3GS kiirem, funktsionaalsem, ilusam, jne jne. Ei jäänudki muud üle kui sammud seada EMT poole… kui just Andres HTC Hero’t meelde ei oleks tuletanud. Loomulikult jäi see hinge kriipima kuni lõpuks pidigi IPhone’i seal uuele tulijale ruumi tegema …

Veebipood lahti, tellimus sisse, kaks päeva ja telefon käes. Nii lihtne see oligi, aga see oli alles algus…

Read the rest of this entry »

Proekspert sai endale esimese wiki palju aega tagasi, kui Urmet selle meile installis. Ma ei oska isegi aastat öelda. Tegemist oli wikiga, mille nime me enam ei mäleta. Aga wiki oli vägev. Kõik asjad muutusid korraga online olevaks. Kõik said kõike muuta ja parandada. Sinna tekkis projektide info ja staatus, samuti kontori ja firma osa, kus leidis kasulikku infot kiiresti. Ega sinna kolimine ei toimunud muidugi ülepäeva ja väga palju muid dokumente häljus ringi muudes süsteemides.

Tähelepanuväärne ongi wikide juures see, et kõik on lihtsalt muudetav ja kiire. Esimene tee sotsiaalse interneti tekkimiseni. Kõik muud sisuhaldusüsteemid olid alati kinni sisuhaldusüsteemis, mitte sisus. Alati on liiga raske asju omavahel linkida. Aga see läheb liiga populaarteaduslikuks. Kes tahab ja tänasel päeval ikka veel ei tea, kudas wikid töötavad võib minna ja internetist ise lugeda.
Read the rest of this entry »

Kord, mõni aasta tagasi, kui me Heikko, Kaire ja Ovega Tartu inimestele Proeksperti tutvustamas käisime, küsiti millal me Tartusse kontori teeme. Selline poolsalajane kontor on meil Tartus juba üle aasta olnud. Suve lõpus kolisime selle mugavamatesse ruumidesse. Värske kontori asub Jaama tänaval, Selveri kõrval, majas number 76. Seda, mismoodi kontor kolimise ajal välja nägi vaadake videost. Kinnisvaraarendajate korporatiivkräpp oli siis ruumidest veel välja viskamata aga ausalt, me ei ole oma nime Rime kinnisvaraks muutnud.

Ah jah, tartlased. Meil on kontoris nutikatele tegelastele veel mõned vabad lauad. Kui oled väsinud mammutkontori läminast ja tunned, et selline startupõhkkond on sinu jaoks siis anna sellest Kairele märku. Septembris pidi ju kõik uus olema miks mitte siis ka töökoht.

Vahepealsetest uudistest seda, et meie raamatukogu sai endale omaette toa ja muutus mõnusaks äraolemise kohaks.

Nüüdseks juba eelmise aasta novembis külastasime Microsofti igaaastast tarkvara arendajatele ja IT professionaalidele suunatud konverentsi TechEd 2008. Toimumiskohaks oli Barcelona, kus osalejaid oli hinnanguliselt üle nelja tuhande. Eestist oli kohal umbes 36 osavõtjat. Esinejateks olid Microsofti nimekad ja asjatundlikud spetsialistid ning visionäärid. Terve nädala jooksul toimus paralleelselt üle kolmesaja ettekande, mille hulgast võis igaüks enda jaoks koostada kava just teda huvitavatest teemadest. Räägiti kõigest, millega me tarkvaraarenduses kokku puutume ning erinevatest Microsofti tehnoloogiatest ning nende homsest päevast.

Read the rest of this entry »